Keskerakonna valimisprogrammi riigikaitse peatükki koostav Aivar Riisalu rääkis ERR-ile, et kõige märgilisemaks mõtteks Keskerakonna valimisprogrammi riigikaitse peatükis on osa, kus räägitakse sõjaväestatud piirivalve taastamisest. Kuid erinevalt EKRE-st ei taha Keskerakond taastada eraldi endist piirivalveametit, vaid ühendada kahe ministeeriumi ressursid ja kasutada ära ajateenijate potentsiaali.

"On otsustatud, et ajateenijate arv peaks suurenema. Selles olukorras võiks kaitsevägi viia läbi ajateenijate sõjalise väljaõppe, aga nende edasine teenistus võiks jätkuda piirikaitse kompaniides siseministeeriumi haldusalas," rääkis Riisalu.

Riisalu selgitas, et juhtimise osa jätaks ta politsei- ja piirivalveametile, aga ajateenijate väljaõpe toimuks reaalselt kahe ministeeriumi koostöös ja ressursiga.

"Asi näeks välja nii, et ajateenijad läbivad kaitseväes sõduri baaskursuse. Edasi saavad nad piirikaitselise ettevalmistuse sõjaväepolitsei üksuses, näiteks vahipataljonis. Ja sealt edasi liiguvad nad piiripraktikale. Ja piiripraktikal saaks ajateenijad reaalselt piiri valvata. See tähendab, et me ühendame kahe ministeeriumi ressursi, aga me oluliselt tõhustame riigikaitset," lisas Riisalu.

Peab Luige 2,5% ettepanekut populistlikuks

Kaitseminister Jüri Luik (Isamaa) tegi ERR-is ettepaneku, et eelseisvate riigikogu valimiste riigikaitse debati keskmesse võiks tõusta teema, et kaitsekulutused tuleks tõsta 2,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Riisalu ütles, et talle kaitseliitlasena meeldiks kui riigikaitsekulutused kasvaks ja näiteks tema isiklik varustus paraneks, aga Luige ettepanekus on tema hinnangul palju valimiste eelset populismi.

"Loomulikult on Keskerakond huvitatud, et Eesti riik oleks kaitstud. Selle oluline komponent on iseseisev kaitsevõime. Samas peab selle rahastamisel olema ratsionaalne. Ehk kui NATO on kokku leppinud, et 2 protsenti SKT-st on vajalik tase, siis Eesti täidab seda. Veelgi enam, lisame siia juurde vastuvõtva riigi kulud ja tegelikkuses on see number 2,2 protsenti. Ma arvan, et ei ole mõistlik seda debatti avada, sest siis võib erakondadeülene ühiskondlik kokkulepe hakata mõranema. On ju ühiskonnas veel hulga probleeme, mis vajavad lisaraha. Kuna täna otsest sõjalist ohtu pole, siis ärme seda valimisvõitlusse vii, sest riigikaitse pole koht populismiks," nentis Riisalu.

Riisalu lisas, et kui Eesti SKT kasvab, siis kasvab ka reaalselt see rahahulk, mis läheb sama protsendi juures riigikaitsesse.

Teistest erakondadest on sõjaväestatud piirivalve taastamise vajadusest rääkinud enim EKRE. Selle esimees Mart Helme ütles 26. septembri ERR-i saates "Otse uudistemajast", et üks punkt, ilma milleta EKRE valitsusse ei lähe, on piirivalve taastamine.