Riisalu: olen valmis kaitseministriks hakkama, sest olukord on hull ({{commentsTotal}})

Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu
Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Keskerakonna valimisprogrammi riigikaitse peatükki koostav Aivar Riisalu täpsustas ERR-ile antud intervjuus ajateenijate piiripraktikale saatmise ideed. Tema sõnul räägi ta otseselt sõjaväestatud piirivalvest, vaid selleks ettevalmistatavast reservist. Tema ettepanekut tabanud kriitikalaviinis pettunud Riisalu heidab Eesti julgeolekuekspertidele ja ka istuvatele jõuministritele ette kogenematust ja teadmatust. Riisalu sõnul on asi juba nii hull, et oleks valmis Keskerakonna valitsuses kaitseministri toolile asuma.

Riisalu ütles, et tema ettepanekut on valesti mõistetud. "Mina rääkisin kriiside tulevikus ära hoidmiseks ressursi ratsionaalsest kasutamisest ja selle õigeaegsest väljaõpetamisest," ütles Riisalu.

"Ma ei taha likvideerida piirivalveametit politsei- ja piirivalveameti sees. Ei taha uuesti sõjaväestatud piirivalvet. Selle likvideerimine oli viga, aga ma olen sellega leppinud," lausus ta.

"Minu mõte oli see, et praegu, kus me sõjaväepolitsei õppesuunal toodame igal aastal X arvu sõjaväepolitseinikke, keda me arvame reservi ja keda riigikaitse plaanides sisuliselt sellises mahus vaja ei ole. Järelikult oleks mõistlik anda sõjaväepolitsei õppesuunal kõigepealt sõduri baaskursus, siis politsei õppesuunal anda piirivalve lisaeriala ja saata nad lihtsalt oma teenistuse lõpus mõneks ajaks piiripraktikale, mis annab meile võimaluse luua piirikaitse oskusega sõjaväepolitsei reserv reservarmee koosseisu. Ja juhul kui piirile tekib naaberriikidest tekkiva ühiskondliku, poliitilise või sõjalise konflikti korral surve põgenike näol, on meil olemas reserv, keda läbi erakorralise reservõppe kogunemise kasutada politsei- ja piirivalveameti toetava elemendina riigipiiri kaitsel," selgitas Riisalu.

"Ma ei räägi sõjaväestatud piirivalvest, ma räägin sõjaväepolitsei õppesuuna läbivatest ajateenijatest, kes viivad PPA juhtimisel läbi teatud mahus piiripraktikat, et olla tulevikus vajadusel valmis tegelema kriisiga, mis võib piiril tekkida," täspustas ta veel.

Ta rõhutas, et ta ei soovi ajateenijaid piirile teenima saata, vaid saata neid oma väljaõppe sees praktikale.

Riisalu sõnul sellises olukorras nagu praegu piiril on sõjaväestatud piirivalvet kasutama ei peaks.

Riisalu ütles, et ta ei näe oma ettepanekuga ette näiteks ajateenistuse aja pikendamist või sõduri baaskursuse aja lühendamist.

"Sellist reservi on meile vaja. Meil ei ole vaja sadu sõjaväepolitseinikke, keda riigi kaitsmisel mitte kunagi ei kasutata," ütles Riisalu.

Praktika piiril võiks kesta umbes poolteist kuud

Riisalu märkis, et sellise praktika optimaalne kestus võiks olla umbes poolteist kuud.

"Minu meelest on sõjaväepolitsei õppesuund kaheksakuulise teenistuse sees. 2,5 kuud on sõduri baaskursus, neli kuud on erialakursus ja järele jääb tema teenistust umbes poolteist kuud, mis lõppes tavaliselt õppusega "Kevadtorm". Mina väidan, et see (praktikaaeg piiril - toim.) ongi kuu või pooltseist kuud, mitte rohkem, et ta saaks selle praktilise kogemuse," lausus ta.

Siseminister Andres Anvelt (SDE) oli Riisalu ettepaneku üks esimesi kriitikuid öeldes, et tänast piirivalvurit valmistatakse sisekaitseakadeemias ette vähemalt kaks aastat ja lihtsast sõjaväepolitseilisest ettevalmistusest talle ei piisa.

Riisalu vastas Anveltile järgmiselt: "See tähendabki seda, et ta läheb kogenud inimese käe alla, kes talle vahetus tegevuses täiendavalt õpetab. Ma ei võta ju ära PPA kompetentsi, ma ei muuda alluvussuhteid. Ma lihtsalt viin teatud isikud mõneks ajaks nende juurde õppima. Tal ei ole ju täisvastutust. Ta saabki praktilise kogemuse. Andres Anvelt räägib ka sellest, et meil on elektrooniline valve ja traatvõrk kohe-kohe 300 miljoni eest. Esiteks lõikan ma selle traatvõrgu rellakaga puruks, kui ma olen naaberriigi eriüksuslane ja tahan korraks käia Kohvrit ära viimas. Aed ei kaitse kedasi, aed ei suuda ära hoida teatud liiki konflikte," kommenteeris Riisalu.

Kardab kaitseministeeriumi taganemist totaal- ja territoriaalkaitsest

Kaitseminister Jüri Luik (Isamaa) ütles, et siseministeeriumi valitsemisala üksuste istutamine kaitseministeeriumi valitsemisala sisse tekitab segadust käsuliinis.

Riisalu viitas seadusele, mis sätestab reeglid, kuidas siseministeeriumi haldusalas tsiviilprobleemide lahendamisel on õigus kasutada politsei tegevuse turvamiseks nii Kaitseliitu kui ka kaitseväe üksusi. "Sellel hetkel on käsuliin siseministeeriumi käes nii ehk naa ja mina identifitseerin end ikkagi kaitseliitlasena, aga mind juhib siseministeerium. Mille poolest minu poolt välja pakutud operatsioon on teistsugusem, juhul kui me peame kasutama seda reservi piirikaitses, kuna piirile toimub kineetiline mõjutamine, näiteks põgenike hulgad proovivad sellest üle tulla," lausus Riisalu.

"Kui kaitseminister seda ei tea, siis ma soovitan see endale selgeks teha. Mulle tundub, et kaitseministeeriumis pahatihti ei saada aru, misasi on totaalkaitse," lisas Riisalu.

ERR-i küsimusele, kas ta kaitseministri ametisse Keskerakonna valitsuses oleks nõus asuma, vastas Riisalu jah. "Täna olen jah. Täna ma tunnen, et on vaja, sest asi on hull. Asi on väga hull," sõnas Riisalu.

Riisalu sõnul vaatab ta murega, kuidas kaitseministeerium kaugeneb järk-järgult territoriaalkaitse põhimõtetest.

"Mitte keegi nendest tarkpeadest ei ole pidanud juhtima pataljoni suurust üksust maastikul, et aru saada, mida tähendab üks kriis, kus füüsiline inimmassi kaos või vastase liikumine on vaja kuidagi kontrolli alla saada. Nad ei tea sellest mitte midagi, nad ei kujuta endale ette, kuidas see füüsiliselt toimub, sest nad on harjunud seda tegema paberi peal. Mina olen seda oma elus pidanud kümneid kordi tegema füüsiliselt. See ongi meie erinevus. See on raske. teisel päeval on sul side maas, teisel päeval ei ole sul moona juurdevedu, kolmandal päeval on sul põgenikele vaja süüa anda ja sul ei ole seda. Ja siis sa pead mõtlema, kust see tuleb, sa pead mõtlema, kus need inimesed magavad, kui vesi ja elekter on maas. Korrusmajad jooksevad tühjaks, kui kolmandat päeva ei saa vetsus vett tõmmata. Selle peale ei oska mitte keegi täna mõelda," selgitas Riisalu veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: