Heitlus Rootsi vasak- ja paremtsentristide vahel lõppes sisuliselt viigiga ({{commentsTotal}})

{{1536498600000 | amCalendar}}
Sotsiaaldemokraadist peaminister Stefan Löfven ja moderaatide liider Ulf Kristersson valimisdebati ajal.
Sotsiaaldemokraadist peaminister Stefan Löfven ja moderaatide liider Ulf Kristersson valimisdebati ajal. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Rootsis toimusid pühapäeval parlamendivalimised, kus senistele vasak- ja paremtsentristlikele suurparteidele oli väljakutset esitamas immigratsioonivastane protestipartei Rootsi Demokraadid, kes siiski ei suutnud suuruselt teiseks erakonnaks tõusta. SVT lävepakuküsitlus andis äärmiselt napi võidu paremtsentristlike parteide liidule, kuid seni loetud hääled on näidanud omakorda valitsevate vasaktsentristlike jõudude nappi pealejäämist.

Pärast kella üht öösel, kui loetud oli 5935 valimispiirkonda 6000-st, oli olukord selline, et vasaktsentristidel oli 40,6 protsenti, paremtsentristidel 40,3 protsenti ja Rootsi Demokraatidel 17,7 protsenti häältest.

Hetkeseis tähendaks ka seda, et paremtsentristide juhtpartei ehk Mõõdukas Koalitsioonipartei oleks 19,8 protsendiga siiski sotsiaaldemokraatide (28,4%) järel teisel kohal, sest Rootsi Demokraatide toetus on 17,6 protsendi juures. SVT lävepakuküsitlus oli varem prognoosinud Rootsi Demokraatidele üksikute parteide järjestuses teist kohta.

Esikohast hoolimata on tegu sotsiaaldemokraatide ajaloo kõige nõrgema valimistulemusega.

Praegused tulemused tähendaksid ka seda, et nii vasak- kui ka paremtsentristidel oleks 349-kohalises parlamendis kummalgi 143 kohta. Praeguse parlamendikohtade jaotusega võrreldes said paremtsentristid kolm kohta juurde, vasaktsentristid aga kaotasid 16 kohta.

Seetõttu on paremtsentristid eesotsas Mõõduka Koalitsioonipartei juhi Ulf Kristerssoniga eesotsas teatanud, et peaminister Stefan Löfvenil on aeg tagasi astuda ning järgmise valitsuse moodustamise õigus peaks kuuluma paremtsentristidele.

Opositsioonis jätkamisega peavad ilmselt arvestama konkurentide poolt paremäärmuslikuks nimetatud Rootsi Demokraadid, kellega ükski teine partei pole nõus koalitsiooni moodustama. Ning hoolimata märkimisväärsest toetuse kasvust - viis protsendipunkti - ei osutunud tõeks prognoos, et nad saavad toetuse poolest teiseks parteiks ega ammugi mitte erakonna enda jutt esikohast.

Sotsiaaldemokraatide juht Löfven aga teatas oma valimistejärgses avalduses, et tal pole kavas peaministri kohal tagasi astuda.

Rootsi Demokraatide kõrvalejätmine aga tähendab seda, et järgmine valitsus on samuti vähemusvalitsus.

Esialgsed tulemused pärast kella üht öösel:

Praegune valitsuskoalitsioon

* sotsiaaldemokraadid (Sveriges socialdemokratiska arbetareparti ehk SAP) - 28,4 %

* rohelised (Miljöpartiet de gröna ehk MP) - 4,3 %

Praegust valitsust toetavad jõud

* Vasakpartei (Vänsterpartiet) - 7,9 %

Paremtsentristlik opositsioon

* Mõõdukas Koalitsioonipartei (Moderata samlingspartiet) - 19,8 %

* Keskpartei (Centerpartiet) - 8,6 %

* Liberaalne Rahvapartei (Folkpartiet liberalerna) - 5,5 %

* Kristlikud Demokraadid (Kristdemokraterna) - 6,4 %

Muu opositsioon

* Rootsi Demokraadid (Sverigedemokraterna) - 17,6 %

SVT valimisekspert Henrik Oscarsson märkis juba siis, kui loetud oli kaks kolmandikku häältest, et protsess on jõudnud nii kaugele, et toetused võivad muutuda vähem kui protsendi ulatuses. Samas on hetkel vahe vasak- ja paremtsentristlike jõudude vahel väiksem kui protsent, seega pole valimisi võitev blokk veel kaugeltki selge.

Rootsi valimiste puhul tuleb meeles pidada ka seda, et oluline pole niivõrd see, milline üksik partei valimised võidab, vaid eelkõige see, milline parteide liit peale jääb.

Lävepakuküsitlused

SVT avaldatud lävepakuküsitluse kohaselt said paremtsentristlikud opositsiooniparteid 39,6 protsenti, praeguse valitsuspartei juhitud vasaktsentristlikud jõud 39,4 protsenti ning Rootsi Demokraadid kogusid 19,2 protsenti häältest.

TV4 avaldatud lävepakuküsitluse tulemus oli aga erinev (ja nagu ka tulemused näitavad palju täpsem - Toim.), sest selle kohaselt said vasaktsentristlikud jõud 41 protsenti häältest, paremtsentristid aga 40,1 protsenti ning Rootsi Demokraadid kogusid 16,3 protsenti häältest.

Lävepakuküsitluse näol on aga tegu ainult prognoosiga ning selle alusel ei saa teha väga põhjalikke järeldusi ei esialgsete valimistulemuste ega ka lõpliku parlamendi koosseisu kohta.

SVT lävepakuküsitluse tulemus:

Praegune valitsuskoalitsioon

* sotsiaaldemokraadid (Sveriges socialdemokratiska arbetareparti ehk SAP) - 26,2 %

* rohelised (Miljöpartiet de gröna ehk MP) - 4,2 %

Praegust valitsust toetavad jõud

* Vasakpartei (Vänsterpartiet) - 9 %

Paremtsentristlik opositsioon

* Mõõdukas Koalitsioonipartei (Moderata samlingspartiet) - 17,8 %

* Keskpartei (Centerpartiet) - 8,9 %

* Liberaalne Rahvapartei (Folkpartiet liberalerna) - 5,5 %

* Kristlikud Demokraadid (Kristdemokraterna) - 7,4 %

Muu opositsioon

* Rootsi Demokraadid (Sverigedemokraterna) - 19,2 %

* muud kandidaadid - 1,8 %.

See oleks tähendanud, et praegust valitsust toetavad vasaktsentristlikud jõud saaksid 39,4 protsenti, opositsioonilised paremtsentristid aga 39,6 protsenti häältest.

SVT lävepakuküsitlus on olnud varasemate valimiste ajal tulemuste prognoosimisel vägagi täpne. Samas on vahe paremtsentristide ja vasaktsentristide vahel ikkagi väga väike.

TAUST

Valimisjaoskonnad olid avatud kell 9-21 ning esimesed lävepakuküsitlused tehti avalikuks kohe pärast valimisjaoskondade sulgemist ning esialgseid tulemusi hakati jooksvalt kajastama pärast seda, vahendasid SVT, Yle, Reuters jt.

Samas oli valimiskomisjon juba hoiatanud, et esialgsete tulemuste selgumine võib siiski mõnevõrra kauem aega võtta, sest eelvalimistel osales prognoositust rohkem inimesi.

Seniste arvamusküsitluste kohaselt ja tulenevalt asjaolust, et paremäärmusluses süüdistatud Rootsi Demokraatidega pole ükski teine erakond nõus valitsuskoalitsiooni moodustama, on kõige tõenäolisemaks tulemuseks see, et ka järgmine Rootsi valitsus saab olema vähemusvalitsus.

Tõenäoliselt osutub valimistel võidukaks praegune valitsuskoalitsioon - ehk peaminister Stefan Löfveni sotsiaaldemokraadid ja Roheline Partei (Miljöpartiet de gröna ehk MP) - ja seda parlamendihääletustel sageli toetav, kuid valitsusse mitte kuuluv Vasakpartei (Vänsterpartiet). Samas on üsnagi kindel, et praegu valitsust juhtivad jõud kaotavad parlamendikohti ning vähemusvalitsusena riigitüüri hoidmine muutub veelgi keerulisemaks.

Oluliseks ajalooliseks sündmuseks oleks nendel valimistel ka see, kui Rootsi Demokraatidel (Sverigedemokraterna) õnnestuks tõusta toetuse poolest teisele kohale või isegi suurimaks parteiks, sest seni on riigi poliitikat kujundanud kas üksi või erinevate koalitsioonide eesotsas kaks suurparteid - praeguse peaministri Stefan Löfveni sotsiaaldemokraadid (Sveriges socialdemokratiska arbetareparti ehk SAP) või hetkel Ulf Kristerssoni juhitud paremtsentristlik Mõõdukas Koalitsioonipartei (Moderata samlingspartiet ehk moderaadid).

Samas on oluline meeles pidada, et Rootsi Demokraatide toetus on viimase aasta jooksul korraldatud arvamusküsitlustel olnud väga kõikuv ning seetõttu annabki kõige adekvaatsema hinnangu ikkagi valimispäev.

Kuna erinevad arvamusküsitlused on näidanud tõepoolest vägagi tasavägist seisu, pole siiski välistatud ka võimalus, et paremtsentristidel eesotsas moderaatidega õnnestub vähemusvalitsus moodustada. Võimaluse, et paremtsentristlikud erakonnad moodustaksid enamusvalitsuse koos Jimmie Åkessoni juhitud Rootsi Demokraatidega, on moderaatide liider Kristersson välistanud.

Seisukoht lähtub kahe erakonna erinevatest väärtushinnangutest, lisas Kristersson tookord. Tema sõnul on kahel erakonnal eri nägemus ka majanduspoliitikast, NATO-st ja Euroopa Liidust. (Näiteks Mõõdukas Koalitsioonipartei on koos teiste paremtsentristlike parteidega NATO-ga liitumise poolt, paremäärmusluses süüdistatud Rootsi Demokraadid aga vastu. - Toim.)

Moderaatide juhitud võimaliku koalitsiooni liikmeteks oleksid veel Keskpartei (Centerpartiet), Kristlikud Demokraadid (Kristdemokraterna) ja Liberaalne Rahvapartei (Folkpartiet liberalerna). Väga oluliseks küsimuseks on see, kas kristlikel demokraatidel õnnestub ületada neljaprotsendiline valimiskünnis.

SVT reedel avaldatud värske arvamusküsitluse kohaselt saaksid sotsiaaldemokraadid 24,9, Rootsi Demokraadid 19,1 ja moderaadid 17,7 protsenti häältest. Valitsuse moodustamisel on olulisem siiski valimisliitude tulemus ning selles arvestuses saaks sotsiaaldemokraatide juhitud vasaktsentristlikud jõud 40 ja moderaatide juhitud paremtsentristlik liit 39 protsenti häältest. Ehk lühidalt kokku võetuna - võitlus võimaluse eest vähemusvalitsus moodustada on väga tasavägine.

Valitsuse moodustamise kõnelused võivad kujuneda ajalooliselt keerulisteks

Järgmise peaministri nime selgumine võib kesta veel pikka aega.

Uus parlament koguneb hiljemalt kahe nädala pärast peaministrikandidaadi asjus hääletama. Oluline on see, et reeglite kohaselt ei saa peaministriks see kandidaat, kelle vastu hääletab parlamendi enamus.

Kui peaminister Stefan Löfven pole selleks hetkeks tagasi astunud ning parlamendienamus teda maha ei hääleta, saab senine valitsus jätkata.

Kui aga senine peaminister on tagasi astunud või kui parlamendienamus tema kandidatuuri maha hääletab, tuleb parlamendi spiikril alustada läbirääkimisi uue kandidaadi leidmiseks. Ehk sisuliselt tuleb välja selgitada kandidaat, kellel oleks parim võimalus moodustada valitsus - olgu see siis enamus- või vähemusvalitsus.

Spiiker esitab sobiva isiku leidmise korral tema kandidatuuri parlamendile. Ka siin on peamiseks küsimuseks see, et peaministriks saamiseks ei tohi kandidaadi vastu olla parlamendi enamus. Kui see kandidaat ka maha hääletatakse, tuleb spiikril läbirääkimisi uuesti alustada.

Nendele läbirääkimistele pole ajapiirangut sätestatud, kuid kui parlament on neli kandidaati maha hääletanud, tuleb korraldada uued parlamendivalimised.

Senine kohtade jaotus 349-kohalises Riksdagis:

Valitsuskoalitsioon (138 kohta)

* sotsiaaldemokraadid (Sveriges socialdemokratiska arbetareparti ehk SAP) - 113

* rohelised (Miljöpartiet de gröna ehk MP) - 25

Valitsust toetavad jõud (21)

* Vasakpartei (Vänsterpartiet) - 21

Paremtsentristlik opositsioon (140)

* Mõõdukas Koalitsioonipartei (Moderata samlingspartiet) - 83

* Keskpartei (Centerpartiet) - 22

* Liberaalne Rahvapartei (Folkpartiet liberalerna) - 19

* Kristlikud Demokraadid (Kristdemokraterna) - 16

Muu opositsioon (50)

* Rootsi Demokraadid (Sverigedemokraterna) - 42

* muud rahvasaadikud - 8

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: