Kolmapäeval toimunud välissuhete nõunike töörühma (RELEX) kohtumisel lepiti kokku pikendada 2019. aasta märtsini sanktsioone, mis on seoses Ukraina territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud tegevusega kehtestatud Venemaa kodanike ja juriidiliste isikute suhtes, vahendas Politico.

Tegemist on ühega neljast sanktsioonidepaketist, mida Euroopa Liit on pärast 2014. aastal toimunud Krimmi annekteerimist Venemaa suhtes kehtestanud. Täpsemalt käsitlevad need sanktsioonid varade külmutamist ja reisikeelde, mis puudutavad 155 isikut ja 44 juriidilist isikut.

"Riigid nagu Suurbritannia ja Balti riigid soovisid seda nimekirja pikemaks teha," selgitas üks kõrge diplomaat.

Nimekirjas on ka nn endisi riigiametnikke, kes pole küll enam ametis, kuid on praktikas endiselt Kremliga lähedalt seotud. Itaalia soovis aga, et need isikud nimekirjast eemaldataks, kuid sellele olid vastu teised riigid.

Nimekirja muutmine eeldab konsensust ning kuna Itaalia soovi isikuid nimekirjast eemaldada kuulda ei võetud, blokeeris Itaalia omakorda soovi olemasolevat nimekirja pikendada. Ehk sisuliselt andis Itaalia teada, et kui ei tule nimekirja kärpimist, ei tule ka selle pikendamist.

Väidetavalt oli isik, keda nimekirja lisada sooviti, Krimmist pärit Venemaa senaator Olga Timofejeva.

Itaalia diplomaadid ei soovinud teemat kommenteerida.

Itaalia praeguse valitsuse mõlemad erakonnad - nii populismis süüdistatud Viie Tähe Liikumine (M5S) kui ka paremäärmuslikuks peetud Liiga - on varem paistnud silma Kremli-sõbralike avaldustega. Eriti häälekas Venemaa toetaja on olnud näiteks Liiga juht ja praegune asepeaminister/siseminister Matteo Salvini.

Kui kaks erakonda maikuus ühise valitsusprogrammi sõlmisid, oli seal ühe eesmärgina kirjas ka Venemaa-vastaste sanktsioonide kaotamine. Samas oli lõplikus versioonis retoorikat juba mõnevõrra pehmemaks muudetud, sest mustandis oli juttu veel Vene-sanktsioonide "kohesest kaotamisest". Samuti on valitsusleppes kirjas, et Venemaa näol ei ole tegu sõjalise ohu ega Euroopa vaenlasega, vaid võimaliku partneriga.

Praktikas pole Itaalia valitsus, mida juhib kompromisskandidaadina peaministriks tõusnud Giueseppe Conte, Vene-sanktsioonide kaotamiseks mingeid tungivaid nõudmisi esitanud ning seniseid sanktsioone on pikendatud. Juulis Washingtoni külastanud Conte teatas ka ühisel pressikonverentsil president Donald Trumpiga, et praegu pole plaanis Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidest loobuda.

Samas on mõned Itaalia poliitikud - näiteks Salvini - ähvardanud ja vihjanud võimalusele, et Rooma võib asuda Venemaa-vastaseid sanktsioone blokeerima, kui talle mingis muus küsimuses vastu ei tulda.