Riigireformijad: iga teine ametnik tuleks koondada ({{commentsTotal}})

Foto: Hanna Samoson /ERR

Riigireformi sihtasutuse ettepanekute täitevvõimu peatükk jätaks praegustest riigiametnikest tööle vaid pooled, kärbiks valitsuse suurust, liidaks ministeeriumid üheks tervikuks ning muudaks peaministri riigi peastrateegiks.

Dokument sõnastab, et peaminister peaks saama iseseisva pädevuse ning olema riigi peastrateeg.

Eesmärgi saavutamiseks tuleks riigireformijate hinnangul riigikantselei praeguse strateegiabüroo, riigikogu arenguseire keskuse ning Eesti Panga spetsialistide baasilt luua peaministri otsealluvusse Eesti Vabariigi Strateegiakeskus.

Eesti avaliku sektori esindajad on viidanud, et üks suurimaid probleeme riigijuhtimises on konkreetsete prioriteetide ja pikemaajalisema plaani puudumine. Probleem on eesmärkide laialivalguvus, sõltuvus konkreetse ministri isikust ja muutumine koos uue valitsuse võimuletulekuga. Senine planeerimismudel on püsinud viimased 10–15 aastat põhimõtteliselt muutumatuna, kirjeldas sihtasutus praegust probleemi.

Kõrgemate riigiametnike (kantslerid, asekantslerid ja peadirektorid) sõltumatuse ja mittepolitiseerumise tagamiseks soovitavad riigireformijad kaaluda lahendust, mille järgi viiksid kõrgemate riigiametnike ametikohtade täitmiseks valikukonkursse läbi personalifirmad, mille riik on konkursi korras palganud.

Personalifirmad ei koostaks mitte ainult lõppvooru jõudnud kandidaatide pingerida, vaid pakuksid välja konkreetselt kolm paremat kandidaati. Riigil oleks seejärel kohustus kas soovitatud kandidaatide seast üks palgata või selgitada avalikult, miks ta jättis kandidaadid palkamata.

Vältimaks võimu koondumist kindlate inimeste kätte ning tagamaks sellistel ametikohtadel vajaliku uuendusmeelsuse, motivatsiooni ja värsked ideed, kõlab ettepanek kaaluda võiks ühel ametikohal töötamise piiranguna valemit kaks korda viis aastat.

Riigireformijate arvates piisaks valitsusest, mille koosseisus ei ole lisaks peaministrile üle kümne ministri. Portfellita ministrite institutsioonist tuleks loobuda. Samuti ei tohiks ettepanekute põhjal ükski ministeerium asuda Tallinnast väljas kaugtöövõimalusi seejuures välistamata.

Üks võimalusena soovitavad riigireformijad minna veel sammu edasi ning silotornistumisest vabanemiseks ühendada ministeeriumid nende praeguses tähenduses üheks asutuseks.

Nad toovad näiteks Rootsi, kus on ühtse valitsusasutuse (Regeringskanslietb, Riigivalitsus) töötajatel töölepingud sellesama ühtse valitsusasutusega, mitte konkreetse ministeeriumiga.

Selliselt ühendatud valitsusasutusel oleks valdkonnapõhised ministrid, kes koos peaministriga moodustavad valitsuse, kuid ametis on vaid üks kantsler ja üks ühtne tugiteenuste üksus.

Efektiivse juhtimise seisukohast on kirja pandud ettepanek seada ministritele üldised kompetentsi- ja kogemuste nõuded. Sarnaselt muude elukutsete ja töökohtade komplekteerimisega ei peaks ministriks saama inimesed, kellel ei ole antud valdkonnas arvestatavat kogemust ega teadmisi ja kes pole end juhi ega visionäärina eelnevalt tõestanud.

Valitsemise sujuvuse ning laiapõhjalisuse huvides soovitavad reformijad kaaluda variministrite rolli sisseseadmist.

Nii saaks peaminister kutsuda variministreid valitsuse istungile esinema ettekandega riigielu oluliselt mõjutavate küsimuste arutamisel. Samuti saaksid variministrid sõnaõigusega osaleda vastavate riigikogu komisjonide koosolekutel ning neil oleks õigus teha vastavas valdkonnas ettekandeid Riigikogu täiskogu istungitel.

Varivalitsuse kasutuselevõtt kindlustaks reformijate sõnul selle, et valitsuste koosseisude vahetumisel oleksid opositsioonisaadikute hulgas inimesed, kes ühte või teist valitsusvaldkonda paremini tunnevad.

Järgneva kaheksa aasta jooksul peaks reformide najal kaduma vajadus senise hulga ametnike järele. Riigireformijate ettepanek on ametnikke kärpida 50 protsendi võrra. Radikaalsena tunduva ettepanku toetuseks tõid riigireformijad näite, et Uus-Meremaal vähendati aastatel 1988–1994 avalike teenistujate arvu 88 000 töötajalt 37 000 töötajale.

Ametnikkonna vähenemisest tekkivat palgafondi kokkuhoidu kasutaks reformijad alles jäävate ametnike palkade tõstmiseks.

Riigireformi sihtasutuse juhatuse liikmed on Jüri Käo, Olari Taal ja Rait Maruste. Sihtasutuse nõukogu liikmed on Aivo Adamson, Alar Karis, David Vseviov, Jaak Aaviksoo, Jaan Puusaag, Jüri Raidla, Kristi Liiva, Marek Helm, Raivo Vare, Riina Varts, Ringa Raudla, Tarmo Jüristo, Toomas Tamsar, Tiit Pruuli, Urmas Varblane ja Viljar Arakas.

Eelmisel nädalal avalikustas sihtasutus, mida ta muudaks riigikogu ja kohalike omavalitsuste töö juures.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: