Valitsus kaalub Tootsi kinnistu müügi asemel ka hoonestusõiguse müüki

Valitsus jätkab neljapäevasel kabinetiistungil keskkonnaministeeriumi tõstatatud küsimuse arutamist, mis võimaldaks Tootsi tuulepargi kinnistu müügi asemel selle hoonestusõigus võõrandada. Uus valik tähendaks ühest küljest seda, et maa oleks ka tulevikus riigi omandis, kuid teisest küljest võib see uusi vaidluseid endaga kaasa tuua.
"Riik kaalub erinevaid võimalusi, et välja selgitada kõige kasulikum ja otstarbekam lahendus. Alternatiivina kinnistu võõrandamisele kaalutakse kinnistule hoonestusõiguse seadmist seetõttu, et hoonestusõiguse seadmisel jääb riik kinnisasja omanikuks edasi ning saab kontrollida, et kinnistut kasutatakse teemaplaneeringus sätestatud tingimustel, kooskõlas õigusaktidega ning taastuvenergia tootmise eesmärgil. Hoonestusõiguse võõrandamine toimuks avalikul enampakkumisel," ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Margit Martinson.
Valitsus alustas valikute arutamist möödunud nädala neljapäeval ja jätkab selle arutamist neljapäeval. "Kuna tegemist on olulise otsusega, mida valitsus põhjalikult kaalub, on keeruline ennustada, kui kiiresti otsus tehakse. Kui valitsus otsustab hoonestusõiguse võõrandamise kasuks, korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus selleks vajalikud toimingud, sealhulgas hoonestusõiguste seadmise, hoonestusõiguse tasu määramise ning hoonestusõiguse enampakkumise," rääkis Martinson.
"Enampakkumise aeg selgub hoonestusõiguse võõrandamiseks vajalike toimingute käigus. Haldusaktide vaidlustamise võimalust ei saa välistada, kuid riik saab tagada, et enampakkumise menetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja seadusi järgides. Hoonestusõiguse tasu on eelduslikult kokkuvõttes suurem kinnisasja võõrandamise müügihinnast aga lõplikud summad kujunevad enampakkumise käigus. Erinevuseks on see, et kinnisasja võõrandamise müügihind laekub ühekordse maksena, aga hoonestusõiguse tasu jaguneb perioodilisteks makseteks," lisas Martinson.
See omakorda tähendab, et Tootsi kinnistu enampakkumisel saaksid osaleda ka need pakkujad, kellel ei ole kohe välja käija miljoneid eurosid. Möödunud kord, 2017. aastal, kui Tootsi kinnistut müüa prooviti, oli selle alghinnaks 12,3 miljonit eurot. Hoonestusõiguse aastatasu võiks samas hinnanguliselt olla vaid umbes 800 000 eurot.
2017. aastal kaebasid Tootsi kinnistu enampakkumisele paneku edasi vendade Sõnajalgade Eleon AS, Harry Raudvere Raisner AS-i ja Tootsi Tuulepark OÜ, mis kuulus Norra munitsipaalfirma suurosalusega Nelja Energiale. Vahepeal Eesti Energia ostis Nelja Energia ja liitis selle oma kontserniga.
Eesti Energia võimalike valikute eelistust ei ütle ja jääb kogu teema osas kidakeelseks. "Tootsi tuulepargi projekti osas järgmiste sammudeni jõudmine on oluline Eesti ambitsioonikate kliimaeesmärkide püüdlemisel tervikuna. Ootame ära valitsuse otsuse ning kujundame oma seisukoha pärast seda, kui oleme otsuse sisust tulenevad alternatiivid enda jaoks läbi analüüsinud," ütles ettevõtte pressiesindaja Priit Luts.
Probleem Tootsi tuulepargis on peamiselt selle kvalifitseerumine praegu kehtiva taastuvenergia tasusüsteemi alla. Eesti Energia alustas Tootsi kinnistul tuulepargi rajamist juba aastaid tagasi, mis tähendab, et on tõenäosus, et ettevõte võiks sellelt saada sama skeemi alusel taastuvenergia toetust, nagu seda saavad Eesti teised tuulepargid. Ja Eesti Energia tütarfirma Enefit Green ei peaks tulevikus osalema uue Tootsi tuulepargiga taastuvenergia toetuse saamiseks vähempakkumistel.
Samas kindlust selles osas ei ole. Otsuse, kas Eesti Energia tütarfirma kvalifitseerub vana skeemi alla teeb Elering, kuid ettevõtte kommunikatsioonijuht Ain Köster märkis, et Elering sellel teemal enne otsuse tegemist kommentaare ei anna.
Isegi kui on küsitavus, kas Eesti Energia Tootsi tuulepargi rajamisel võiks vana toetsuskeemi alla minna, siis muude võimalike pakkujate jaoks see kindlasti nii ei läheks. Nemad peaksid taastuvenergia toetuse saamiseks uue süsteemi alusel vähempakkumise võitma.
Teisalt võiks vana skeemi alla uute võimsuste lisandumine tuua kaasa olukorra kus mõnel olemasoleval tootjal sissetulekud vähenevad, sest toetust makstakse kuni 600 gigavatt-tunni täitumiseni aastas ja praegune tootmine on üsna piiril. Tootsi tuulikute lisamine Eesti Energia tütre Enefit Greeniga taastuvenergia praegusesse skeemi ületaks selle piiri märgatavalt. Lisaks sellele tuleks Eesti Energia tütrele vana skeemi alusel toetust maksta 12 aastat pargi valmimisest, mis vähendaks maksude samaks jättes võimalikku taastuvenergia vähempakkumiseks kasutatavat raha mahtu.
Tootsi tuulepargikinnistu asub Vändra vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele. Kinnistu omanik on RMK.
Toimetaja: Huko Aaspõllu