Lääneriikide ja Saudi Araabia pikaaegse liitlassuhte üheks aluseks või lakmuspaberiks on olnud relvakaubandus, kus riigid peavad tegema valikuid väärtuste ja huvide vahel.

Maailma riigijuhid nõuavad saudi ajakirjaniku mõrva uurimist, mõistavad hukka ja lubavad sanktsioone.

"Sanktsioonid võivad tulla. Me uurime välja, kes teadis mida, millal ja kus, me uurime selle välja," on USA president Donald Trump öelnud.

Samal ajal on tegu lääneriikide olulise partneriga Lähis-Idas. Trump on rõhutanud, et Saudi Araabia on olnud USA suur liitlane.

Donald Trumpi kahevahelolek kõlab ka Euroopa riigijuhtide sõnavõttudes. Markantseim teema on relvaäri. Saudi Araabia on üks maailma suurimaid relvaostjaid, müüjad on USA ning paljud Euroopa riigid.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel märkis, et relvaeksport, mis on juba niigi piiratud, ei saa praeguses olukorras jätkuda.

Suurbritannia peaminister Theresa May kinnitas, et britid jälgivad militaarekspordil maailma rangemaid reegleid. "Ülemkohus leidis 2017. aastal, et relvade müük Saudi Araabiale vastab neile reeglitele."

Prantsusmaa president Emmanuel Macron küsis, milline on seos relvamüügi ja Khashoggi tapmise vahel. "Ma saan aru seosest Jeemenis toimuvaga, aga härra Khashoggiga seos puudub. Kui me tahame kehtestada sanktsioone, siis tuleb neid kehtestada kõikides sektorites, tuleb lõpetada sõidukite müük, igasuguste kaupade müük, rakendada sanktsioone konkreetsete süüdlaste vastu. On demagoogia öelda, et me peame lõpetama relvamüügi. Sel puudub igasugune seos Khashoggi juhtumiga."

Prantsusmaa kaitseminister ütles, et Prantsusmaa ei müü relvi nagu saiu, samas on Euroopa riikidelt väga visad tulema teated relvamüügi lõpetamisest.

Belgia omapärana otsustavad flaamid ja valloonid eraldi oma piirkonna relvaäri üle. Flaamid Saudi Araabiale praegu relvi ei müü, valloonid aga küll ja suurtes kogustes.

Flaami parlamendi juures tegutseb Rahu Instituut, mille analüütikute töö on aidata rahvaesindajatel julgeoleku ja relvakaubanduse küsimustes informeeritud otsuseid langetada.

Kirjeldades Saudi Araabia relvaoste, ütles sealne analüütik Diederik Cops, et naftariik ostab kõike, mida maailma relvatööstus pakub, sest oma kaitsetööstus neil puudub. Ning Jeemeni sõda on nõudlust kasvatanud.

"Sellepärast ostavad nad praegu eriti palju sõjalennukite osasid, mis vajavad väljavahetamist. Aga see on ka põhjus, miks nad ostavad palju rakette ja juhitavaid rakette. Sest nad kasutavad neid Jeemenis," rääkis Flaami
Rahuinstituudi uurija Diederik Cops.

Põhjuseid, miks relvatehinguid on raske lõpetada, on mitmeid, alates rahast ja töökohtadest kuni geopoliitiliste kaalutluste ja strateegilise partnerluseni välja.

"On riike, kes on tõepoolest olnud Saudi Araabia suhtes rangemad, nagu Rootsi või Holland. Aga on ka palju riike, kes jätkavad tavapärast äri. Selle põhjused on kahte liiki. Ühelt poolt on olemas majanduslikud põhjused. Saudi Araabia on paljude lääneriikide jaoks oluline kaubanduspartner, näiteks naftaäris. Aga teine ja olulisem põhjus on geopoliitiline," selgitas Cops.

Saudi Araabia on nimelt enamiku lääneriikide jaoks väga oluline baas Lähis-Idas, põhiline liitlane selles piirkonnas ja vastukaal Iraani püüdlustele.

USA Saksamaa Marshalli Fondi Brüsseli büroo juht Ian Lesser leiab, et Saudi Araabiat tuleks ajakirjaniku tapmise eest karistada, aga see ei pea ilmtingimata seisnema relvaäri lõpetamises.

"Kui meie ei müü Saudi Araabiale relvi, siis nad ostavad neid kelleltki teiselt. Aga tuleb saata sõnum režiimile, et selline käitumine ei ole talutav," märkis Lesser.