Angela Merkel on domineerinud Saksamaa ja ka Euroopa poliitikat viimased 13 aastat, vahendas Reuters.

Merkel valiti Saksamaa kristlike demokraatide (CDU) esimeheks 2000. aastal. Esimest korda valiti Merkel Saksamaa kantsleriks 2005. aastal, mis tähendab, et ta on üks pikemat aega võimul olnud kantsler riigis.

Merkeli praegune, neljas ametiaeg lõpeb 2021. aastal.

Merkel on Saksamaa esimene naiskantsler ning esimene Ida-Saksamaalt pärit kantsler.

Merkel on teinud koostööd kolme USA presidendi, nelja Prantsusmaa presidendi ning nelja Briti peaministriga. Tal on üldiselt olnud head töösuhted nende kõigiga, kuigi USA praegune president Donald Trump on kritiseerinud tema kaubandus-, kaitse- ja migratsioonipoliitikat.

Merkel võttis liidrirolli Saksamaa ja ka kogu Euroopa Liidu väljajuhtimisel euroala finantskriisist. Ta nõudis ranget fiskaalpoliitikat, mille hulgas olid ka karmid eelarvekärped. See muutis ta Kreekas vihatud inimeseks.

Suurem test Merkelile kantslerina on olnud 2015.-2016. aasta migrandikriis, kui Saksamaa võttis nn avatud uste poliitika raames vastu miljon migranti, kellest enamik olid Lähis-Idast ja kaugemalt sõdade ning vaesuse pärast põgenenud inimesed. Merkeli pakutud lahendused migrandikriisile lõhestasid konservatiive ning tõstsid immigratsioonivastaste parteide populaarsust.

Merkel on võtnud juhtrolli ka Euroopa Liidus seoses Lääne valitsuste vastusega Venemaa agressioonile Ukrainas.