Esmaspäeva lõuna ajal toimunud pressikonverentsil kinnitas 64-aastane Merkel, et pärast 18 aastat parteiliidriks olemist ei kandideeri ta enam uuesti sellesse ametisse. Merkeli sõnul langetas ta enda jaoks selle otsuse juba oma suvepuhkuse ajal.

Küll aga kinnitas Merkel, et jääb edasi liidukantsleriks 2021. aastani, mil tema ametiaeg lõpeb. Siiani oli Merkel alati rõhutanud, et parteijuhtimine ja kantsleri amet käivad kokku. Kantsleriametis on Merkel olnud 13 aastat.

Merkeli sõnul on tema otsuse tagamaadeks valimistulemused Baieri ja Hesseni liidumaal, kus CDU (ja selle sõsarpartei CSU) kaotas eelmiste valimistega võrreldes oluliselt oma toetust.

Merkel andis pressikonverentsil ka mõista, et ei pruugi poliitikas pärast 2021. aastat enam jätkata. Merkeli sõnul ei kavatse ta Bundestagi kandideerida ega otsi ta ka mõnda mõjukat ametikohta Brüsselis.

Merkel ei soovinud pressikonverentsil spekuleerida, kes võiks saada tema järglaseks parteiliidri kohal. Liidukantsleri sõnul on CDU-s piisavalt häid kandidaate sellele kohale. Uus CDU juht valitakse detsembri alguses Hamburgis.

Võimalikud järglased

Esmaspäeva lõunaks olid teatanud valmidusest parteiliidriks kandideerida tervishoiuminister Jens Spahn ning CDU peasekretär Annegret Kramp-Karrenbauer. Saksa meedias pakuti välja ka Friedrich Merzi nime, kes on olnud varasemalt Bundestagi CDU fraktsiooni juht ja kes väidetavalt on oma kandideerimisest rääkinud oma lähimate toetajate ringis.

CDU liidri kohalt taanduv Angela Merkel ja tema võimalik mantlipärija sel kohal, CDU peasekretär Annegret Kramp-Karrenbauer. Autor: Tobias Schwarz/AFP/SCANPIX

Saksa avalik-õigusliku ringhäälingu ARD teatel teatas 56-aastane Kramp-Karrenbauer CDU esmaspäevasel juhatuse koosolekul ka ametlikult, et on valmis parteijuhiks kandideerima. Kramp-Karrenbauer liitus CDU-ga 1981. aastal ja on teinud sealtpeale parteiliinis karjääri ning tõusis tänavu veebruaris peasekretäriks läbi aegade suurima, pea 99-protsendise toetusega. 2017. aastal läbi viidud küsitluses leidis 47 protsenti vastanutest, et temast võiks saada Merkeli järglane kantsleri- ja parteiliidri ametis, mis oli võimalike kandidaatide seas parim tulemus.

38-aastane geikristlane Jens Spahn liitus CDU-ga 1997. aastal. 2002. aastal sai ta Bundestagi läbi aegade noorimaks liikmeks. Tänavu 14. märtsil sai ta Merkeli valitsuses tervishoiuministriks, olles ühtlasi valitsuse noorim liige. Spahn toetub neile, kes soovivad üheltpoolt CDU uuenemist, aga peavad Merkeli senist lähenemist liiga tsentristlikuks. Hoolimata oma avalikust homoseksuaalsest orientatsioonist on ta Merkelist muudes küsimustes konservatiivsemate vaadetega. Erinevalt Merkelist leiab Spahn, et islam ja Saksamaa ei kuulu kokku. Lisaks tervishoiuvaldkonna tundmisele on Spahnil ka tugev finantstaust - ta on töötanud muuhulgas panganduses.

Jens Spahn ja Angela Merkel Autor: Reuters/SCANPIX

Friedrich Merzi kui võimaliku parteijuhi kandidaadi nime käis esmaspäeval välja Bild-Zeitung. Lisaks temale pakkus ajakiri Spiegel välja ka pigem liberaalsete vaadetega Daniel Güntheri ja Põhja-Reini-Vestfaali liidumaa peaministri Armin Lascheti nimed. Die Zeit pakkus ajutise parteijuhina välja ka Bundestagi juhi Wolfgang Schäuble nime.

Teiste parteide hinnangud

CDU-ga suures koalitsioonis olevad sotsiaaldemokraadid (SPD) ütlesid, et soovivad esmalt ära oodata, millised arengud Merkeli taandumisele järgnevad. Merkeli järglase isik ja tema poliitiline orientatsioon määrab, kas SPD üldse jätkab suures koalitsioonis, ütles sotsiaaldemokraat Stephan Weil telesaatele n-tv.

Vaba Demokraatlik Partei (FDP), kellega viimaste valimiste järel ei õnnestunud CDU-l koalitsiooni teha, on nüüd oma liidri Christian Lindneri sõnul valmis uuteks läbirääkimisteks. Lindneri sõnul oli just Merkeli isik põhjuseks, miks nn Jamaica koalitsiooni ei tekkinud.

AfD liider Alexander Gauland nimetas Merkeli võimalikku taandumist "heaks uudiseks" ning leidis, et tema partei edu on sellele kindlasti kaasa aidanud. AfD toetus on kasvanud paralleelselt kristlike demokraatide toetuse vähenemisega.

Kasvanud on ka Saksa Roheliste toetus, kelle liider Annalena Baerbock avaldas tunnustust Merkelile tehtud töö eest parteiliidrina ning tegi kriitilise märkuse CSU liidri Horst Seehoferi aadressil, et ka tema võiks taandumisele mõelda.

Saksa Vasakpartei juhi Katja Kippingi arvates tuleks aga välja kuulutada uued valimised.

Merkeli taandumise põhjuseks olid viimased valimistulemused Hesseni liidumaal. Kuigi CDU jäi endiselt Hesseni liidumaa suurimaks erakonnaks, langes selle populaarsus 11,3 protsendipunkti. Saksa analüütikute hinnangul kaotas CDU Hesseni liidumaal ca 100 000 varasemat toetajat rohelistele ja AfD-le.

Kehvasti läks hiljuti ka Baieri liidumaa valimistel, kus Merkeli juhitava CDU sõsarpartei CSU sai 10,5 protsenti kehvema tulemuse kui 2013. aastal.