Väikese Martini juhtumist tõukunud seadusemuudatus laiendab eestkostjate ringi märgatavalt ({{commentsTotal}})

Väikese Martini tädil puudus seaduse järgi õigus vaidlustada kohtuotsust, mis määras eestkostjaks linnaosavalitsuse. Uus seadus peaks sellisteks puhkudeks vaidlustusõigusega inimeste ringi laiendama.
Väikese Martini tädil puudus seaduse järgi õigus vaidlustada kohtuotsust, mis määras eestkostjaks linnaosavalitsuse. Uus seadus peaks sellisteks puhkudeks vaidlustusõigusega inimeste ringi laiendama. Autor/allikas: Erakogu

Justiitsministeerium tahab oluliselt laiendada nende ringi, keda vanemliku hoolitsuseta lapsele eestkostjaks võiks määrata, andes neile kohtus kaebeõiguse, mis praeguseni on kitsalt määratletud. Vajadus seadust muuta tulenes väikese Martini juhtumist, mis näitas kätte kitsaskoha, kui ta tädil polnud seaduslikku õigust vaidlustada kohtuotsust.

Justiitsministeeriumis on valminud seaduseelnõu, mis laiendab alaealiste eestkosteküsimuses kaasa rääkida saavate inimeste ringi, sealhulgas saavad need lapse elus olulist rolli mängivad inimesed vaidlustada ka alaealise eestkostet määravaid kohtuotsuseid.

Otsus seadust muuta tulenes ERR-is laialdaselt kajastatud vanemliku hoolitsuseta jäänud väikese Martini (nimi muudetud - toim.) juhtumist, kelle tädil, kes soovis poissi ise oma peres kasvatama hakata, puudus seaduslik alus vaidlustada kohtus linnaosa kasuks tehtud eestkosteotsust, mistõttu jäi kohtuotsus muutmata. Võit ehk õigus vanemateta laps oma perre eestkostele võtta tuli Martini juhtumis kohtus alles otsast peale protsessima asudes, kuna seadus ei näinud muid võimalusi ette.

Seni kehtiva seaduse järgi on õigus kohtuotsust vaidlustada üksnes lapse vanematel või vanavanematel, samuti kohalikul omavalitsusel, juhul kui viimane on lapse eestkostjaks määratud. Kui aga lapsel vanemad-vanavanemad puuduvad või neilt on vanemlikud õigused ära võetud, ei saagi keegi lapse sugulastest või muudest lähedastest tema õiguste eest seista.

Statistikaameti andmetel võeti 2015. aastal arvele 3220 vanemliku hoolitsuseta abivajavat last. Täpne statistika eestkoste määramise kohta ei ole kättesaadav, kuid võib eeldada, et suur osa arvele võetud lastest puutub mingil ajahetkel kokku eestkostja määramise menetlusega.

Üldjuhul peaks selles protsessis piisama ka vanemate või vanavanemate ringist, ent juhtudeks, kui neid pole, peaks seadus pakkuma lahenduse. Just seda lünka soovibki seadusemuudatus kõrvaldada.

"Üks tahk on selle väikese Martini juhtumist üles kerkinud probleem, kus senine seadus ütles, et vaid otseliinis sugulane saab kohtusse pöörduda. Nüüd me laiendame seda inimeste ringi lapsele eestkostja määramisel," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu ERR-ile.

"Edaspidi on seadusega võimalik taotleda eestkostet ka lähedasele, kellega lapsel on piisav emotsionaalne side," rõhutas minister määratlust.

"Näiteks võib esineda olukord, kus lapse huvides võib olla mõistlikum, et inimene, kes pole talle veresugulane, saaks taotleda eestkostet. See võib olla olukorras, kus laps on näiteks selle täiskasvanuga koos elanud või on see näiteks lapse ristivanem, aga ka juhul, kui siitilmast lahkunu on pannud kellelegi püha palve tema last hoida," loetles Reinsalu võimalikke lahendusi.

Minister möönis, et kohtutes kooskõlastusel käinud ssiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu ei saanud kõikidelt kohtuinstantsidelt üksmeelse toetuse osaliseks - mõned leidsid ka, et seda isikute ringi pole mõistlik laiendada.

"See oli euline lünk, kus tädi ei saanud kasutada oma õigust kohtule oma arvamust avaldada ja kohtuotsust vaidlustada. Seetõttu see muudatus oli otstarbekohane. Ma usun, et kohtutes ei esine olukorda, kus tuhanded inimesed ühe juhtumi puhul otsust vaidlustama hakkavad. Eks siis kohus hindab nende taotluste alusel, kellele õigus anda," ütles Reinsalu.

Arvesse hakatakse võtma ka eelnenud vägivallajuhtumeid

Lisaks väikese Martini juhtumist tõukunud muudatusele jõuab seadusesse ka naisorganisatsioonidelt probleemina tõstatatud ettepanek lapse hooldusõiguse küsimuses. Nimelt tuleks kohtus võtta edaspidi arvesse ka lapsevanema vägivaldsust, ükskõik, kas siis oma lapse või teise lapsevanema vastu.

"Kohtud ei ole neid asjaolusid arvesse võtnud, vaid on pigem arvestanud varalisi küsimusi, aga lapse turvalisuse seisukohast tuleks ka seda silmas pidada," põhjendas Reinsalu. "Lapse hooldusõiguse küsimustes suunavad kohtud tähelepanu sellele, et vanemad leiaksid ise kokkueleppe selle lahendamiseks või lepiksid selles perenõustaja abil kokku, aga kui on olnud vägivaldsed rünnakud näiteks teise vanema vastu, siis on põhjendamatu teha perele ettepanekuid ise kokkuleppe tegemiseks."

Valitsus arutab küsimust oma järgmise või ülejärgmise nädala istungil ning kui see heakskiidu saab, liigub see edasi riigikokku. Reinsalu loodab, et selle jõuab läbi arutada ja vastu võtta veel praegune riigikogu koosseis.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: