Sotsiaalministeeriumi laste hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo selgitas ERR-ile, et eestkostet reguleerib perekonnaseadus, mitte sotsiaalhoolekandeseadus, millest lähtus oma otsuseid tehes kohus ning millest tulenevatele sätetele tuginesid Mustamäe linnaosavalitsuse lastekaitseametnikud.

ERR kirjutas 4-aastasest poisist, kes on juba terve aasta elanud turvakodus, sest tema vanematelt on võetud hooldusõigus, ent tema tädi pere käib kohut tema eestkosteõiguse eest, mille vastu võitleb kohalik omavalitsus.

Kohtus on last esindav Mustamäe linnaosavalitsus tuginenud tänavu jaanuarist kehtima hakanud sotsiaalhoolekandeseadusele, mis ütleb, et hooldusperes ei või olla üle nelja lapse.

"Eestkosteperre võtmisel perekonnaseadusest tulenevalt ei ole keeldu, palju lapsi seal peaks olema ja piirmäära selleks," selgitas Riisalo. "Sotsiaalhoolekandeseadus reguleerib hooldusperesid ja asenduskodusid, aga antud juhul on küsimuse all eestkoste."

Riisalo ütleb, et seetõttu ei ole kohtus kõlanud väide, et peres on juba neli last, antud juhtumil väga hea põhjendus. Üksikjuhtumit ta kommenteerida ei saa, ent rõhutab, et kui objektiivseid asjaolusid keeldumiseks pole, peaks alati eelistama oma peres kasvamist lapsendamisele.

"See on lubamatu, kui pere soovib ise last kasvatada, aga neile ei selgitata, miks on sellised valikud-otsused tehtud. Kui objektiivseid asjaolusid keeldumiseks pole, siis võimalusel on kindlasti sugulased lapse kasvatamisel eelistatud," rõhutab Riisalo. "Eestkätt tuleb lastekaitseseadusest tulenevalt järgida lapse üleskasvatamise järjepidevust ja võimalusel säilitada suhted lapse pere ja sugulastega."

"Sugulaste huvi last kasvatada peaks olema primaarne ja kui see ei ole võimalik, siis tuleks leida viis, et lapse suhted oma pereliikmetega ei katkeks. Paraku lapsendamine katkestab selle reeglina," selgitab Riisalo.

Teine asjaolu, millele kohus tugines, oli seotud eestkostepereks soovinud pereisa 15 aasta tagune kantud ja nüüdseks ammu kustunud karistus teise täiskasvanu kehalise väärkohtlemise eest.

Kohus tugines Mustamäe linnaosa põhjendusena toodud lastekaitseseadusele, mis ütleb, et selles süüdi mõitetud isik ei või lapsega töötada, ent kõrvale jäeti seaduses toodu, et see on keelatud juhul, kui karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Pereisa karistusandmed aga on registrist kustutatud.

Riisalo tõdes, et ka see seadusepunkt ei tohiks seega olla keeldumise aluseks.