Wilkinson rääkis, et peale seda kui ta andis panga Taani tippjuhtkonnale teada kahtlastest tehingutest, mis viidi läbi Danske Eesti haru kaudu ja pank sellele piisavalt ei reageerinud leidis ta, et ta peab pangast lahkuma. Lahkumisel pakkus Danske Bank talle lahkumise puhul kompensatsiooni, mille tingimuseks oli vaikimiseleppe allkirjastamine, rääkis Wilkinson.

Tema sõnul lendas vaikimisleppe kokkuleppeks Taanist kohale kõrgel kohal töötav jurist ja selleks oli vajalik veel kõrgema inimese heakskiit. See vaikimislepe nägi ette, et ta isegi ei tohi öelda, et ta on sellise leppe sõlminud ja vaid siis küsimustele vastama, kui ta seda seadustelt tulenevalt vältimatult tegema peab.

Danske Bank on võimaldanud Wilkinsonil teatud tingimustel hoolimata NDA-st pangas toimunust rääkida – näiteks ka esmaspäeval Taani parlamendis. Samas ei tohi Wilkinson nimetada nimesid ega ka muid detaile. Samuti oli Wilkinsonil esmaspäeval kaasas advokaat, kes jälgis mida ja mis mahus andmeid avalikustati.

"Vaikimislepe on tavapärane, kui sa lahkud pangast," ütles Danske Banki tegevjuhi kohusetäitja Jesper Nielsen. "Kellelgi Danske Bankist ei ole keelatud rääkida politsei või vastavate organitega. Samas me peame kinni pidama pangasaladuste kokkulepetest."

Danske Banki Eesti harust liikus aastatel 2007-2015 umbes 200 miljardit ebaselge päritoluga raha, millest suur osa võis panga hinnangul olla seotud rahapesuga. Panga toonane Eesti haru juhtkond on praeguseks pangast lahkunud, samas ei ole nad panga Eesti harus toimunu osas avalikult mitte midagi öelnud.