Interpoli juhiks pürgivad venelane ja lõunakorealane, Eesti eelistus pole teada
Interpol valib kolmapäeval endale uue presidendi ning kandidaatideks on organisatsiooni Euroopa regiooni asepresident Aleksandr Prokoptšuk ja Aasia regiooni asepresident Kim Jong-yang. Kumma kasuks annab oma hääle Eesti delegaat, ei soovinud politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher öelda, kuid möönis, et on üsna raske usaldada Eesti suhtes ebasõbraliku riigi kandidaati.
56-aastane Prokoptšuk oli pikka aega Vene siseministeeriumi ametnik ja ülendati 2011. aastal Vene politsei kindralmajoriks. Praegu on Prokoptšuk üks neljast Interpoli asepresidendist, kuid Timesi teatel peetakse teda juhivalikul favoriidiks ning tema saamine Interpoli juhiks tähendaks Kremlile märkimisväärset võitu.
Venemaad on kahtlustatud selles, et riik on püüdnud kasutada agentuuri tagaotsimisteadete ehk punaste hoiatusteadete süsteemi enda poliitiliste oponentide vastu, et piirata nende võimalusi reisida või tagada nende väljaandmine.
Elmar Vaher ütles ERR-ile, et Dubais kolmapäeval toimuval Interpoli peaassambleel on kohal ka Eesti delegatsioon, kellel on salajasel hääletusel üks hääl. Valimisprotseduuri kohaselt valitakse Interpolile president peaassambleel. Praeguseks on kandidaatide esitamise aeg läbi.
"Me arvasime ja lootsime, et valik tuleb laiem, aga konsultatsioonid ei viinud selleni, et oleks tekkinud uusi kandidaate. Nüüd tuleb valida kahe kandidaadi vahel ja uus president valitakse ära igal juhul," rääkis ta.
Kandidaadil on presidendiks saamiseks vaja saada kaks kolmandikku osalevate liikmesriikide häältest. Osalejaid on peaassambleel üle 190.
"Praegu on üsna keeruline öelda, kummal kandidaadil on suurem toetus. Meie meeskond konsulteerib jätkuvalt Kanada, USA, Euroopa Liidu liikmesriikidega, kes kohapeal on. Olukord on huvitav, sest nii kiiresti ja sellisel moel ei ole ajaloos valimist ette tulnud," sõnas ta.
Nimelt vahistati Interpoli eelmine president Meng Honwei septembris Hiinas ja ta lahkus oktoobris ametist, olles praegu Hiinas korruptsioonikahtlusega uurimise all. Olnuks aega rohkem, olnuks Vaheri hinnangul ka kandidaate rohkem tekkinud ja kogu protsess olnud pikem, andes rohkem aega konsultatsioonideks.
Aleksandr Prokoptšuki kohta märkis Vaher, et tegemist on juba praegu Interpolis väga kõrgel ametikohal töötava inimesega.
"Me tunneme mõlemat kandidaati, oleme näinud, kuidas nad oma asepresidendiks saamise kandideerimist läbi viisid ja kuidas nad töötavad, nii et me teame neid. Kelle kasuks homme otsustame, ei saa me veel öelda, sest teeme oma konsultatsioone. See on väga oluline ametikoht, kuna lõppstaadiumis on mingites protsessides tema otsus Interpoli kanali kasutamiseks määrav," ütles ta.
Küsimusele, kas Interpoli tõsiseltvõetavus satub Eesti silmis löögi alla, kui Prokotšukist peaks Interpoli president saama, vastas politseijuht, et Eestil ei ole Vene Föderatsiooni politsei ja eriteenistustega omavahelist usaldust, kuid milline on Vene kodaniku roll Interpolis, on teine teema.
"Aga on üsna raske usaldada selle riigi kandidaati, kes Eesti suhtes ikkagi sõbralik ju ei ole. Ja meil ei ole väga häid politseioperatsioone ette näidata koos Venemaaga. Meil ei ole usaldust üksteise vastu," tõdes Vaher.
Ta lisas, et Interpol peab olema sõltumatu organ ja milliseks valik osutub, saab teada kolmapäeval.
Vene kandidaadi võidu korral kaalub Leedu Interpolist lahkumist
Leedu seim otsustas teisipäeval 88 poolthääle ja ühegi vastuhääleta, et kui Interpoli presidendiks valitakse Prokoptšuk, peab Leedu kaaluma Interpolist lahkumist. Seitse saadikut jäi erapooletuks, kirjutas BNS.
"Kui Interpoli juhiks valitakse Prokoptšuk, see tähendab Interpoli süsteemi pidevalt kuritarvitava ja poliitilise surve avaldamiseks ning jälitamiseks ja mitte õigusvahendina kasutava riigi esindaja ning ametikandja, kes on isiklikult panustanud süsteemiga manipuleerimisse, saab organisatsiooni maine ja õiguslik erapooletus tohutu löögi, millest on raske toibuda," seisis seimi otsuses.
Seim lisas otsuses, et Venemaa püüab pidevalt kasutada Interpoli Kremli arvustajatega arvete õiendamiseks, mainides nende seas ettevõtja William Browderit, Eesti poliitikut Eerik-Niiles Krossi, ajakirjanik Pjotr Silajevit, tšetšeeni opositsionääri Ahmet Zakajevit, Aleksei Navalnõi aatekaaslast Nikita Kulatšenkovit ja teisi.
Ka endine Briti välisministeerimi erinõunik David Clark ütles Timesile, et Prokoptšuki ajal andis Vene siseministeerium välja palju vastuolulisi tagaotsimistaotlusi.
"Prokoptšuk on probleem, sest tema oli see isik Venemaa siseministeeriumis, kes vastutas Vene valitsusametnikuna paljude fabritseeritud punaste hoiatusteadete taotluste eest," lausus Clark.
Briti valitsusväline organisatsioon Fair Trials on teatanud, et pole õiglane, kui riik, kus Interpoli reegleid on rekordiliselt palju rikutud, saab organisatsioonis juhtiva rolli.
Toimetaja: Karin Koppel