Kui sageli on viimase nädala jooksul teie poole pöördutud väljendiga "Härra minister"?

Paar korda päevas. See käib asja juurde, on ju harjutud, et siseminister on mees.

Viimati oli Eestis naissiseminister aastatel 1992-1993.

Jah, 25 aastat tagasi, novembris 1993, lahkus ametist Lagle Parek. Siseministeeriumi staažikad ametnikud meenutavad, et see oli tore aeg, minister käis ja naeratas.

Pärast seda pole siseministrid oma ministeeriumis naeratanud?

Need, kelle alluvuses mina olen töötanud, naeratasid. Aga Lagle Pareki naeratust peetakse siiani meeles. Pean temast väga lugu. Paar nädalat tagasi käisin tal Pirita kloostris külas, ta rääkis ka oma lahkumisest, [kaitseväe jäägrikompanii ja riigivõimu vastasseisuna tuntud] Pullapää kriisist, sellest, kui arad võivad inimesed olla ja kui vähe vastutust võtta... Ajad olid ka teised.

Kui üllatav oli teile Andres Anvelti lahkumine siseministri ametist?

Suhtlesime temaga tihedalt, olime mõlemad otsustanud kandideerida [sotside nimekirjas] Ida-Virumaal riigikogusse, see oli valimisteks valmistumise aeg. Mulle ei olnud väga suur üllatus, et ta on... väsinud poliitikast ja tahaks teha midagi muud. Nägin kõrvalt, murega, inimese kurnatust ja tervisemuresid.

Anvelt tõigi lahkumise põhjuseks oma tervise. Ometi jooksis ta hiljuti päästja varustuses Viru hotelli treppidel üles katusele.

Liigne sport ei tule kunagi kasuks. (Muigab)

Kuidas on teie tervis?

Väga hea. Ei võta regulaarselt ühtegi tabletti ja 51. eluaastaks on see päris tubli saavutus.

Miks sotsiaaldemokraadid just teid uueks siseministriks pakkusid?

Seda peab küsima nendelt...

Kas teie ei küsinud: "Miks just mina?"

Muidugi küsisin ja küsisin ka seda, et võibolla leiab mingi teise ja parema lahenduse. Jevgeni [Ossinovski] põhjendas, et olen töötanud sisejulgeoleku valdkonnas kolm ja pool aastat, olnud igal kolmapäeval ministri nõupidamistel ja enam-vähem tean, mis on probleemid, nende tagamaad ning minu puhul võib eeldada, et oskan suhteliselt kiiresti edasi minna.

Kust teil tuli nõustumise julgus?

See oli samm, mis tuli teha just siis. Valitsus oli segases seisus ja hakata siin pikalt arutama, oleks segadust vaid suurendanud. Veidi edevust peab inimeses ka olema. (Naerab)

Kui kaua te mõtlesite?

18 tundi. Poleerisin sel ajal kodus kõik kapis olevad klaasid läikima ja koristasin, mis on parim viis mõelda, endas selgusele jõuda. Põhiline küsimus iseendale oli, kas ma saan hakkama.

Ilmselt paljud teie alluvad mõtlevad praegu sedasama – kas Katri Raik saab siseministrina hakkama?

Mina vastasin enda jaoks, et saan jah.

Te ütlesite sotsidele "jah" keset valitsuskriisi. Ei kartnud, et ei jõua ametisse asudagi, kui praegune valitsus laiali pudeneb?

Kui oleksin hommikul ametisse astunud ja õhtul läinuks valitsus laiali, olnuks ma vist kõige lühema ametiajaga minister. Tobe lugu, aga mis siis teha. Aga loobumine [siseministri ametist] olnuks minu umbusaldus praegusele valitsusele, keda ma ju tegelikult usaldan.

Kui sügav teile valitsuskriis tundus?

(Mõtleb pikemalt) Minule oli ministrina esimene valitsuse istung neljapäeval [29. novembril]. Meeleolu ministrite vahel oli väga hea, parem kui arvasin. Teatud ettevaatlikkus on ehk olemas, tundub mulle, aga võin ka vähese kogemuse tõttu eksida.

Kui justiitsminister Reinsalu (Isamaa) hakkab rääkima, kas sotsist välisminister Mikser ja kultuuriminister Saar tõmbuvad pingule?

Istusin minister Reinsalu kõrval ja jälgisin tema esinemist, Mikseri ja Saare kehakeelt ei näinud ma puhtalt tehnilistel põhjustel.

Ikkagi on teil esialgu siseministri aega vaid maksimaalselt neli kuud. Mida selle aja jooksul jõuab teha?

Suured teemad, nagu politseinike eripension, [Abhaasia eestlase] proua Rutto ja temaga sarnaste inimeste kodakondsuse küsimused – siin tuleb püüda lahendus leida. Tuleb ka rääkida ja rääkida lähisuhtevägivallast, tuleohutusest, vingugaasi andurite kasulikkusest. Ka siin Narvas on see oluline probleem: hingasin ise aastaid kergendatult, et täna läks hästi, kui oma korteris gaasiboileri plahvatuse või tulekahjuta põlema sain.

Mis saab politseinike eripensionitest?

Tahan leida lahenduse. Milline see on, ei oska praegu öelda. Aga usun, et koostöös sotsiaalministeeriumiga me lahenduse leiame. Üks on kindel, kõik, kes eripensioni peavad saama ja kellele on seda lubatud, nemad ka saavad.

Võibolla on eripension liialt kilbile tõstetud kui imerohi, samal ajal tuleb vaadata, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) tegeleks oma suure perega, sest: ainult kolmandik PPA-st lahkujatest jääbki pensionile, ülejäänud lähevad ära teistel põhjustel.

On üks kunagine uuring, mis näitab, et politseinike esimene mure ei ole palk, vaid liialt palju muutusi organisatsioonis. Vahepeal on seal tulnud stabiilsemad ajad ja just stabiilsust PPA-le soovikski. Ka Eesti hariduse suurim reform oleks, kui seda nüüd mõnda aega ei reformitaks.

Inimesed peaksid aru saama organisatsioonist, kus nad töötavad?

Muidugi. Õnnelik on teatavasti inimene, kes läheb hommikul õnnelikult tööle ja õhtul õnnelikult koju.

Mis saab Alli Rutto Eesti passist?

Kui meil teiega saaks passi tähtaeg läbi, antakse meile uus pass. Ka proua Rutto pass aegus ja uut dokumenti talle ei väljastatud. Seda olukorda analüüsivad praegu vist kümned juristid, ka õiguskantsleri büroos. Praegu tundub õiglane, et proua Rutto saab endale reisidokumendi, Eesti passi.

Ja ülejäänud Abhaasia eestlased?

Iga juhtumit vaadatakse eraldi, [Alli Ruttoga] sarnaseid juhtumeid on 29. Noore ministrina mind üllatab, et me muudkui arutame, arutame ja arutame, kuid asjakohane on langetada ka otsuseid. Kõik faktid on teada, need enam ei muutu, ükskõik, kui palju me koosolekuid ei korraldaks. Kui on tehtud viga, tuleb võtta vastutus – see viga parandada.

Kas Eesti teedel ja tänavatel peaks olema rohkem politseipatrulle?

Politsei peab olema nähtav.

Kui palju olete endale lubanud õppimise ja harjumise aega?

Loen palju erinevate teemade taustamaterjale ja pean nõu inimestega, kes on oma valdkondades minust targemad.

Aga otsuse teeb siiski minister?

Jah. Ja minister peab lisaks nõuannetele kasutama otsustamiseks tervet mõistust.

Kui teile helistab Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu, siis millise tundega vaatate mobiili ekraanil tema nime?

Rõõmsalt – näe, Arnold helistab.

Aga ta ei ole ju rõõmsate uudiste tooja – teatab kas korruptsioonis või riigireetmises kahtlustatava vahele võtmisest?

Õnneks ei ole minu ministriks olemise ajal veel selliseid teateid tulnud.

Miks ametnikud võtavad altkäemaksu?

Väga palju asju tehakse rumalusest, mõtlematusest. Omakasu ka muidugi. Loodan aga, et altkäemaksu küsimist ja võtmist jääb järjest vähemaks, tänaseks peab olema kõigile selge, mida see kaasa toob.

Miks reedetakse riiki?

Tihti on soov keerata mõne inimese pea lahti ja vaadata, mis seal sees on, et miks ta küll tegi just selliseid otsuseid. Mina ei oska nende eest vastata. Saan vaid öelda, mida tunnen, kui kuulen riigireetmisest. Põlgust. Põlgust ja valu, kui mõtlen reeturi lähedastele, kes on teda hoidnud, ja sõpradele, kes teda usaldanud.

Kui pärast kohalikke valimisi oleksid ainuvõimu säilitanud Keskerakonna Narva juhid pakkunud teile kui valimisliidu "Meie Narva" esinumbrile linnapea või volikogu esimehe kohta, siis... Oleksite vastu võtnud?

Ei. Kuigi olen öelnud korduvalt, et minu unistus on saada Narva linnapeaks. See linn on mind ära nõidunud, tunnen end siin väga hästi ja mul on selgus, mida Narvas tuleks teha. Loodan, et mul tekib kunagi ka see võimalus.

Aga Narva linnas oli Keskerakond mask, nagu roheline sein, mis võimaldas neid näida Keskerakonnana, kuigi tegelikult on võim lihtsalt käputäie inimeste käes. Narva võimul ei ole ühe või teise parteiga mingit sisulist seost. Olen valmis palju pingutama, et järgmistel kohalikel valimistel ei oleks Narvas ainult kaks nimekirja – üks [endise mõjuka keskerakondlasse] härra Voronovi nimekiri ja teine nimekiri tema vastu. Volikogus peaks olema kolme nimekirja esindajad, siis tekiks koalitsioon, mis võimaldaks Narva linna hakata normaalselt juhtima.

Kuidas on Narva olukorda muutnud, et linna ei juhi enam Keskerakond, vaid sealt korruptsioonikahtlustega lahkunud volikogu liikmete enamus?

Jah, see oli revolutsioon Keskerakonna vastu, kes nõudis kahtluse alla sattunud linnavolinike lahkumist volikogust, millega nemad ei nõustunud. Aga inimesed on samad. Mina olen ju ka samasugune nagu viis päeva varem. Positiivne, et linnavolikogu esinaine valdab eesti keelt ja volikogu koosolekud toimuvad eesti keeles, aga kuna volikogus on kahele kolmandikule eesti keel endiselt raskesti arusaadav, siis... Me võime ju rõõmustada, aga mille üle?

Kui nad aru ei saa ja asjad lepitakse kokku mujal?

Narva võim toetub sellele, et kui oled õiges fraktsioonis, laekub sinu pangaarvele iga kuu 700 kuni 1000 eurot – [volikogu] saadikutasu, kuulumine linna äriühingute nõukogudesse, pluss volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tasu. See ongi hind, miks hääletatakse nii nagu kokku lepitakse ja neid on 22 volinikku, opositsioonil kaheksa.

Üldiselt püüan end praegu Narvast veidi lahti mõelda ja taandusin volikogust. Enne ministri ametit tegelesin Narva haiglaga, Narva vanalinna maketiga jne.

Kas Narvast on võimalik end lahti mõelda?

Ei ole. 20 aastat olen siin olnud. Kui sain sisekaitseakadeemia rektoriks, ei käinud seitse kuud endises töökohas [Tartu Ülikooli] Narva kolledžis, et uut direktorit mitte segada. Siis aga kirjutas praegune koalitsioon [novembris 2016] valitsusleppesse "Viime sisekaitseakadeemia Narva" ja Narva oli minu elus tagasi. Väga reljeefsel viisil.

Kui te seda lauset koalitsioonilepingus lugesite, siis mida sisekaitseakadeemia rektorina mõtlesite?

Olin sõpradega jõululaadal, kui sellest kuulsin, ja alguses mõtlesin, et tegemist on eksitusega, sest seda ei saa juhtuda, see pole võimalik. Edasi olid põnevad neli kuud, kuni toonased poliitikud arutasid, kuidas olukorrast välja tulla. Vähemalt õppisid ajakirjanikud meie akadeemia nime endale selgeks, alguses kirjutati ka siseakadeemia.

Oli teil algusest peale selge, et sisekaitseakadeemia Narva ei koli?

Minule oli selge, et see ei ole mõistlik idee, eriti kuna lahti oleksid jäänud ka Väike-Maarja päästekool ja Paikuse politseikool, mis tähendab, et Narva oleks jõudnud 250 õppijat.

Uh-ah-otsustega peaks ettevaatlikum olema ja Eesti on nii väike, et me kõik oleme üksteisest paari telefonikõne kaugusel. Alati võib helistada ja küsida neilt, kes teavad. See soovitus käib ka poliitikute kohta.

Katri Raik Autor: Sergei Stepanov/ERR

Nüüd saab Narva kaasaegse ujula, korraliku lastetiiru, mida saavad kasutada ka kohalikud kahevõistlejad...

Peale selle saavad korralikud elamistingimused välispiiril töötavad politsei- ja piirivalveametnikud, kes elavad – kasutan teadlikult seda väljendit – ebainimlikes oludes. Mis ujulat puudutab, siis riigi suuruselt kolmandas linnas on ainus linnabassein möödunud sajandi 70-ndate aastate lõpust. Korralik ujula käib linna juurde, kui vaatame kasvõi vananevat rahvastikku ja liigesehaigusi või noorte ujumisõpet, lisaks vajadust ujumistreeningute järele.

Aga see ei saa muutuda ühiselamuks koos peenemat sorti vanniga, millel kaheksa rada. Sellest tuleb sisejulgeoleku väljaõppekeskus, praktikabaas kõigile sisekaitseakadeemia kadettidele, lisaks juba töötavatele politsei- ja piirivalveametnikele.

Kui hämar, et mitte öelda korrumpeerunud on Narva võim?

Sõnastaksin selle teistmoodi – Narva linna ei juhita südamega. Toon näite. Praegu venib riigigümnaasiumi rajamine, sest keegi ei taha linnas selle keerulise teemaga tegeleda, kuna mõni senine kool pannakse kinni, osa inimesi kaotab töö, tulevad uued õpetajad. Venitamistaktika.

Aga see on linna küsimus nr 1 – hea haridus. Et Narvast saaks parem linn, peavad siinsed noored saama väga hea hariduse.

Kuidas anda Narvale tulevik?

Narva vajaks midagi suurt ja erilist. Üks võimalus on rahvusvaheline Paul Kerese nimeline IT-akadeemia, nagu soovitas Indrek Neivelt. Siis tuleks Narva linna uut tüüpi toimetamine, õppejõud, üliõpilased kohapealt ja mujalt... Miks ma julgen seda ideed toetada muutuste ühe võtmena? Sest olen ise tegelenud [Tartu Ülikooli] Narva kolledži loomisega ja julgen öelda, et see on muutnud Narvat. Aga, see on liiga väike asi, riigipoolse eelarvega üks miljon eurot aastas. Hingelt suur, mahult väike.

Kus te ennast turvalisemalt tunnete – kas jalutades läbi öise Tallinna vanalinna või läbi öise Narva?

Absoluutselt, üheselt ja selgelt – Narvas tunnen end turvalisemalt. Ma ei tule selle pealegi, et Narvas kardaksin. Tallinnas... ma üksi vanalinnas õhtul ei jaluta.

Kes väärib rohkem Euroopa kultuuripealinna staatust – Tartu või Narva?

Olen sündinud Tartus, elan Narvas ja Tallinnas, mul on keeruline sellele küsimusele vastata.

Üks on selge – kultuuripealinna tiitel muudaks rohkem Narvat kui Tartut. Aga sõltub muidugi, kuidas õnnestub narvalasi sellesse kaasata. Kui see jääb neile võõraks, sissetoodud ideeks, siis see juuri alla ei aja ja Narvat ei muuda.

Kui palju on Euroopa kultuuripealinna idee narvalastele oluline?

Esilagu kehitati õlgu, nüüd öeldakse "Ja-jaa..." Muidugi tahavad inimesed tähtsat ja ilusat tiitlit ning raha, mis võimaldaks mõne Narva nurgakese korda teha. Aga probleem on selles, et me tegelema ühe protsendiga Narvast, 500 inimesega. Station Narva kontsertidel, Vaba Lava teatrimaja avamisel, Oleg Pissarenko festivalil on ühed ja samad inimesed. Ma tean neid 500 inimest nägupidi. Midagi olulist muutub Narvas siis, kui meil õnnestub kaasata 10 protsenti linlastest.

Üks protsenti narvalastest ei hoia ka uut Vaba Lava teatrimaja üleval?

Olen Vaba Lava suhtes skeptiline, kuid muidugi loodan neile parimat. [TÜ] kolledži loomisest tean, et Narvas pead olema väga kannatlik ja palju tegema katkematut tööd, siis näed edu.

Vaba Lava puhul ei taha ma kurja kraaksuda, et see on nagu ETV+ projekt. Neil läheb eduni kaua aega, kuidas, seda näeme kolme-viie aasta pärast. Neil tuleb tuua inimesi Piiterist ja ülejäänud Eestist, mis on Narvale hea, sest tähendab nõudlust hotellikohtade ja toitlustuse järele. Kui sa õhtuks Narva tuled, ei hakka kohe tagasi sõitma. Narva-Tallinna pime maantee on ikka ainult tugevatele.

Valitsuses on teil võimalik kaasa aidata, et see saaks neljarealiseks.

Jah, Narva esimese kolme teema hulgas on kindlasti nii maantee- kui ka rongiühendus. Kes sõidab "porgandiga" Tallinna ja Narva vahel, see teab, et istekoha saamiseks tuleb jaama minna paarkümmend minutit varem ja 1. klassi pilet on kasulik osta mitu päeva ette. Rongid on puupüsti täis.

Tartu Uue Teatri "Kremli ööbikud" läks sel suvel Kreenholmi sisehoovis täissaalidele ja Eesti sõitis Narva nagu eksootilisele välisreisile. See võiks narvalastele ka solvav olla?

Minagi olen ennast Narvas tundnud nagu ahv puuris, keda käiakse vaatamas, et kuidas ka on. Eks me siis lõõbime, et tegelikult on narvalastel karu kõrvad, mida me võõraste ees peidame, aga üksi olles paneme pähe tagasi.

Tegelikult oli narvalastelegi huvitav, kuidas Narva muutus korraks tavaliseks Eesti linnaks, kus vanalinnas seisid muudkui eestlaste väikesed grupid ja kõik otsisid raekoda, Venemaad, toidukohta või muid Narva vaatamisväärsusi.

Uus, huvitav ja põnev oli see eestlaste tulemine Kreenholmi hoovile ja üldse meie piirilinna. Äkki see oligi suvi, mil Narva hakkas ülejäänud Eestile avanema?

Seda ei tee ju kampaania korras.

Küsimus on igapäevases tule koldes hoidmises. Nii Tallinnas mõeldes Narvale ja üldse Ida-Virumaale kui ka Narvas kohapeal, võtame näiteks Narva muuseumi uuele ekspositsioonile järgmisel aastal, kunstiresidentuurile või Vaba Lavale.

Olite väga kriitiline ÜRO ränderaamistiku 26. novembri parlamendiarutelu eel toimunud EKRE meeleavalduse loosungite ja kõnelejate sõnakasutuse üle. Miks? Kas see pole demokraatia?

Olin seal ise kohal. Julgen olla kriitiline eelkõige tooni suhtes, kuidas seda [meeleavaldust] tehti. Ärritumine, viha, karjumine teiste inimeste peale, lõpuks jalaga maaslamaja togimine ei ole okay. Omavahel peaksime ikka rahulikumalt suutma suhelda.

Kas te ütlete seda kodaniku, sotsiaaldemokraadi või siseministrina?

Enam ei saa ma öelda, et ei räägi ministrina. Aga siis ei olnud ma veel ametisse asunud ja see häiris mind inimesena. Samas, ka siseminister on inimene. Ka siseminister võib öelda, mida ta inimesena mõtleb ja tunneb. Mina kavatsen seda teha.

Meeleavaldused ja sõnavabadus on olulised, kuid väitlus ja vaidlus peaks käima üksteisest lugupidaval viisil. Aga, ka miitingu korraldajate silmis nägin hirmu, see olukord polnud ka neile tegelikult tore.

Kuivõrd saate aru parlamendisaadikutest, kes tunnistasid EKRE meeleavalduse läbimise järel riigikogu kaitsvate seinte vahel, et kõigi nende plakatite, loosungite ja hüüete peale tundsid nad hirmu?

Mina ei saaks olla siseminister, kui oleksin tundnud seal füüsiliselt hirmu. Mina ei tohi oma inimesi karta. Ületasin enda kõhedustunde seeläbi, et läksin ja küsisin kõige kõvemini kisavalt härrasmehelt, kes minu meeskolleegide näo ees rusikaga vehkis, malbe häälega "Mis teil mureks on?"

Ränderaamistik oli mureks? Et kohe tulevad miljonid pagulased üle piiri, kuigi kõik Eesti erakonnad on massimmigratsiooni vastu...

Ärge olge nii irooniline. Tema hakkas esimese asjana hoopis rääkima, et pension on väike.

Kõnelesin kümmekonna inimesega, kellest pooled võtsid jutuks igapäevase toimetuleku, sotsiaalabi, pensioni, siis oli juttu Abhaasia eestlastest, Eesti venekeelsest koolist...

Statistikaamet andis hiljuti teada, et keskmine brutopalk tõusis peaaegu 1300 euroni, kuid kümned ja kümned tuhanded inimesed mõtlevad kibedalt, et nemad pole sellist palka kunagi näinud.

Selge see, et Tallinnas paistab elu teistmoodi kui Narvas, Valgas või Võrus. Rahulolematuse määra ühiskonnas näitab ka konservatiivse rahvaerakonna populaarsus. Ühelt poolt peame olema uhked, mida oleme Eestis saavutanud. Rändesaldo on positiivne, inimesed tulevad koju tagasi, aga teisalt on vaesust ja keerulisi sotsiaalseid olukordi väga palju.

Mul ei lähe kunagi meelest, kui kõrgel päästeametnikul tuli siseministri nõupidamisel pisar silma, kui ütles: "Te ei kujuta ette, millises vaesuses kodu ma eile nägin." Eks kõik, kes me hästi elame, peame mugavustsoonist välja tulema ja nägema ja märkama, et kõigil ei lähe nii hästi, nagu osadel meist.

Jah, nemad ise arvavad, et kõiges on süüdi riik. Ja neid ei huvita, et Eestis on tööjõupuudus, pikka aega ei ole tööd saanud nii palju inimesi, kui praegu. Kuidas julgustada ja aidata neid, kes julgustamist vajavad? Midagi saab teha naaber, midagi kohalik omavalitsus. Endast nõrgemal positsioonil olijaid tuleb aidata.

Kas teie teate, mis on süvariik?

Ei tea.

Nüüd, valitsuse liikmena olete osa sellest süvariigist.

Uusi sõnu tuleb viimasel päeval uksest ja aknast.

"Süvariik" on EKRE termin, mis seob endasse poliitilise ja ametnike võimu, lisaks kapo ja kohtud, peavoolumeedia ilmselt ka. Aga see selleks. Kui palju te anonüümseid netikommentaare loete?

See on nagu ajakirjaga Kroonika – kõik ütlevad, et ei loe seda, aga kõik teavad, mis seal kirjutatakse. Ministriks saamise esimesel õhtul lugesin [anonüümseid kommentaare], rohkem ei ole lugenud. Lugesin sealt, et olen mammi ja olin väga häiritud. (Naerab laginal) Siis mõtlesingi, miks peaksin endale ebameeldivad emotsioone koguma.

Selleks tuleb saada ministriks, et lõpetada anonüümsete netikommentaaride lugemine?

Minuga läks tõesti nii. Eks mulle nüüd soovitati, et ärgu ma enam neid lugegu. Pealegi olen aru saanud, et anonüümseid kommentaare kirjutab kaks protsenti elanikkonnast, mistõttu ei maksa neid väga tõsiselt võtta.

Miks loobivad kaks nolki Tallinnas mere ääres koeraga jalutavat naist, kes on välismaalane ja räägib inglise keeles?

Loodan väga, et politsei leiab need mehed üles ja tahaksin nendelt endilt küsida, miks nad seda tegid. Enneolematu lugu.

Kas Eestis mõistab õigust ainult kohus?

Mitte keegi teine ei saa kedagi süüdi või õigeks mõista.

Aga avalik arvamus ja ajakirjandus?

Me ajame sageli sassi kahtlustuse või süüdistuse ja jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse.

Kas Narva volikogu kaheksa liikme korruptsioonitegude kahtlustused, mida suvest uuritakse, ka kuhugi jõuavad?

Mina usun Eesti õigussüsteemi, et menetlust ei alustata ilma, et poleks väga kaalukaid tõendeid, mis viitavad kellegi võimalikule süüle. Narva puhul on tegemist kahtlustusega, aega on läinud päris mitu kuud, vaieldamatult mõjutab nende [volikogu saadikute] kahtluse all oleks ka linna juhtimist, kõik on justkui ootel.

Teisalt võimaldab [jälitusametnike, uurijate ja prokuröride] prožektorivalgus hoida Narva linna juhtimisel asju kontrolli all. Praegu pole küll kahtlust, et Narva linnas mõnda musta tegu tehakse, kõigil on käed korralikult laua peal.

Loodame, et kaheksa linnavoliniku osas saabub peagi selgus. Ma ei taha kõiki lahendusi saada kohe ja täna, aga siiski on küsimus, et asjad toimuksid mõistlikus tempos. Minu kui kodaniku jaoks on liiga kaua aega läinud ja ikka pole selgust, mis sellest menetlusest saab.

Mida kingivad sisekaitseakadeemia inimesed oma rektorile, kes läheb siseministriks?

Mulle kinkisid kolleegid mitmeid lahkumiskaardikesi, millel kordus karupoeg Puhhi ütlus: "Niipea kui ma sind nägin, sain aru, et tuleb seiklus."

Katri Raik Autor: Sergei Stepanov/ERR