Kellest saab Merkeli järglane? 1001 kristliku-demokraadi ees on kolm valikut ({{commentsTotal}})

Annegret Kramp-Karrenbauer, Jens Spahn ja Friedrich Merz.
Annegret Kramp-Karrenbauer, Jens Spahn ja Friedrich Merz. Autor/allikas: SCANPIX/AP/Jan Woitas

Angela Merkel armastas alati rõhutada, et tema valitsemisajal on liidukantsleri ja Kristliku-Demokraatliku Liidu (CDU) juhi kohad seotud. Seda ootamatum oli, kui ta oktoobri lõpus teatas, et jääb küll 2021. aastani kantsleriametisse, kuid paneb juba detsembris parteiliidri koha maha. Reedel tuleb 1001 kristlikul-demokraadil valida endale uus juht.

Hamburgis toimuval parteikongressil pürivad sellele kohale kolm kandidaati: vahepeal poliitikast ettevõtlusesse siirdunud Friedrich Merz, erakonna peasekretär Annegret Kramp-Karrenbauer ning tervishoiuminister Jens Spahn. Kandidaate võib juurdegi tulla, sest ka kongressil saab kandidaadi üles seada, kui selleks on vähemalt ühe delegaadi toetus. Kuluaarides on räägitud koguni 14 nimest, kes kaaluvad kandideerimist. Aga päris võitlus tõotab tulla ikkagi kolme väljatoodu vahel. Ehk üle aastate on, kelle vahel CDU-l valida.

Kes nad on, mille poolest erinevad nende vaated ja kes on nende toetajad?

CDU korraldas Merkeli lahkumisteate ja Hamburgi kongressi vahel mitmeid piirkondlikke debatte. Kuigi kampaania algul tundusid kolm kandidaati üsnagi erinevate vaadetega, on nad liikunud keskpõrandale kokku. Piirkondlikes debattides ei läinud nad omavahel väideldes teravaks, vaid püüdsid igaüks keskenduda oma tugevustele.

Spahn visioneeris Saksamaad aastal 2040, Merz käsitles Saksamaad ja majandust sünonüümidena ning Kramp-Karrenbauer alustas iga debatti naljaga selle koha suhtes, kus debatt toimus ja rääkis pigem sotsiaalvaldkonna teemadel. Kriitikud tõid välja, et debattides oli neil vähe öelda sõnumeid endise Ida-Saksa elanikele, kus on enim rahulolematust tänase Saksamaa valikutega ja kust AfD oma toetust ammutab.

Fdriedrich Merz (63)

Friedrich Merz Autor: SCANPIX/EPA/HAYOUNG JEON

Kui Angela Merkel teatas pärast CDU lüüasaamist Hesseni liidumaal, et paneb detsembris parteijuhi ameti maha, oli Merz esimene, kes teatas soovist sellesse ametisse kandideerida. Loetud tunnid pärast Merkeli teadet jõudis Merzi kandideerimise soov Bildi veebiportaali esiküljele, justkui oleks mees seda teadet teadnud või pikisilmi oodanud.

Kuna Merz oli olnud üheksa aastat poliitikast eemal, tekitas tema naasmise teade elevust. "Merz on müüt!" kuulutasid tema toetajad. Kõnekas, et just Merz oli pidanud aastate eest tollasele tõusvale tähele Merkelile tee valla tegema ja loovutama talle Bundestagis CDU fraktsioonijuhi koha. Nüüd aga näevad majandusliberaalid ning rahulolematud konservatiivid just Merzis meest, kes kehastab peamist alternatiivi Merkeli 18 aasta pikkusele parteiliidri ajastule.

Teade, et Merz soovib parteiliidriks kandideerida, pälvis palju kajastust meedias. Esimestes lugudes toodi positiivsena välja, et tänu oma vahepealsetele ettevõtlusaastatele toob ta poliitikasse (majandus)ekspertiisi. Kuid tänaseks on algne tähelepanu pöördunud mõneti mehe vastu. Vahepealsete nädalatega on tema äritegevus võetud luubi alla. Ning kuigi läbiotsimine varahaldusfirmas Blackrock polnud seotud konkreetselt Merziga, näitas see, et ta on siiski kergelt rünnatav kandidaat. Ja see teeb potentsiaalsed valijad valvsaks.

Merz on Merkeli vastand nii sisult kui ka stiililt. Tema fännid hindavad teda just sellepärast. Aga see on probleemiks neile, kes näevad selles võimalikke ohte kantsleriameti ja valitsuse stabiilsusele. Ehk parteiliider võib ajada teistsugust poliitikat kui kantsler ja tekitada nii pingeid ja segadust. On ju Merkel lubanud jääda kantsleriks 2021. aastani. Merz on asunud seda pehmendama lubadustega, et tahab teha Merkeliga viljakat koostööd ja et ta ei soovi viia läbi "konservatiivset revolutsiooni".

Merz on öelnud, et CDU praegune 25 protsendi ümber olev toetus võiks tõusta tagasi 40 protsendile. Paljud peavad seda utoopiaks. Ta on andnud mõista, et kasvava toetusega Rohelised (hetkel populaarsuselt teine partei ca 19 protsendi suuruse toetusega) võiksid olla tulevikus CDU koalitsioonipartnerid. Merz on hakanud ründama AfD-d (populaarsuselt kolmandad ca 16 protsendi suuruse toetusega), et see kaldub natsionaalsotsialismi. Ta ei vaidlusta tuumajaamu, abielusid kõigile ja rõhutab Saksamaa juhtrolli Euroopas.

Kes teda toetavad? Merz on Saksamaa majanduseliidi eelistatuim kandidaat. Ühest hiljuti Saksa majandusjuhtide seas läbiviidud uuringust selgus, et 70 protsenti neist toetab just Merzi. Nad loodavad, et Merz jätkab majandusreforme. Teine oluline toetajagrupp on tal CDU sees. Need on varem mõjukad, kuid Merkeli juhtimise ajal tahaplaanile surutud konservatiivid. Merzile on tuge avaldanud ka mõjukas Bundestagi juht Wolfgang Schäuble. Vaatamata oma vanusele on Merzil märkimisväärne toetus ka erakonna noorte seas.

Annegret Kramp-Karrenbauer (56)

Annegret Kramp-Karrenbauer Autor: SCANPIX/Imago

CDU peasekretär Kramp-Karrenbauer on Angela Merkeli salajane favoriit. Salajane sellepärast, et avalikult pole Merkel oma eelistust avaldanud ja on rõhutanud, et kõik kolm sobivad tema järglaseks. Kuid vaadates Kramp-Karrenbaueri senist karjääri, tänast ametit ja seisukohti Merkeli poliitika suhtes, ei ole kahtlust, et ta jätkab kolmest kandidaadist kõige selgemalt Merkeli liini.

Kramp-Karrenbauer tegi oma kandideerimise ametlikult avalikuks nädal pärast Merzi. Tema miinuseks on peetud just liigset seostatust Merkeliga. Naine ise distantseerus sõnades Merkelist öeldes, et ta ei ole Merkeli "noorem variant" või "mini-Merkel", vaid tahab välja kujundada CDU-s "oma ajastu". Tema eeliseks peetakse ta sugu: ta on ainus naiskandidaat kahe mehe kõrval.

Kramp-Karrenbaueri taktika on olnud võrreldes Merzi või Spahniga märksa vaoshoitum. Ta on avalikult tagaplaanil ja pigem laseb end oma konkurentide vigade taustal positiivselt esile tõsta.

Kramp-Karrenbauer nimetab end ise kaasaegseks konservatiiviks. Sotsiaalpoliitikas on ta oma konkurentidest vasakpoolsemate vaadetega. Ta oli miinimumpalga poolt, aga skeptiline samasooliste abielude suhtes. Ta seadis kahtluse alla ka Saksamaal elavate türklaste topeltkodakondsuse. Pagulaspoliitikas on ta aga pigem olnud Merkeli-liini toetaja.

Ta on kolmest kandidaadist kõige mõõdukam. Ta ei ütle, et partei peab liikuma ühes või teises suunas. Ta lubab küll olulisi muudatusi, ehkki esialgu on jäänud nende muudatuste sisu täpselt avamata. Kramp-Karrenbauer on öelnud, et tahab võtta fookusesse maksupoliitika.

Välispoliitiliselt on ta multilateraalse suuna toetaja. Ta tahab tugevdada Euroopa Liitu ja seista vastu populismi ja antidemokraatlike suundumuste tõusule maailmas. Ta leiab, et Saksamaa ei pea eksportima mitte ainult kaupu välismaale, vaid ka inimõigusi ja naiste emantsipatsiooni.

Kes teda toetab? Mitte ainult liidukantsler, vaid ka enamik tänasest erakonna eliidist. Kui Merzi peetakse liiga kaua poliitikas olnuks ja Spahni liiga vähe, on tema vahepeal. Krampi toetab avalikult ka CDU naiste ühendus. Arvatakse, et oma mõõdukuse, partei tänase eliidi toetuse ja peasekretäri ametist tuleneva kontrolliga partei üle, on ta võimalused kolmest kandidaadist kõige paremad.

Jens Spahn (38)

Jens Spahn. Autor: SCANPIX/Emmanuele Contini

Tervishoiuminister Jens Spahn on kandidaatidest noorim. Teda on peetud Merkeli-ajastu suurimaks lootuseks CDU-le. Kuid seda enne, kui Merkel oma taandumisest ootamatult teatas. Ka Spahni toetajate leerist on kostnud arvamusi, et praegu on tal veel liiga vara pareteijuhi kohale asuda.

Sarnaselt Kramp-Karrenbauerile võttis ka Spahn "külmalt" Merzi varast teadet parteijuhiks kandideerida. Samas on ta avalikult ka Merkelit kritiseerinud ning olnud kolmest kandidaadist kõige kriitilisem ÜRO ränderaamistiku suhtes.

Spahn on kampaania ajal andnud mitmeid intervjuusid meedias ning olnud selgelt kõige aktiivsem kolmest kandidaadist sotsiaalmeedias. Mingil hetkel muutis ta oma kampaania strateegiat ja võttis selgelt ründavama positsiooni konkurentide suhtes. Kui Kramp-Karrenbauer avaldas kahtlust samasooliste abielude aadressil, tegi Spahn talle kriitikat. Spahn pole varjanud oma homoseksuaalsust.

Mille eest Spahn seisab? Ta alustas kampaaniat teemaga, milles nägi CDU languse peapõhjust ehk pagulaspoliitikaga. Spahn soovitas mõista ka Ungari pagulaspoliitikat, rõhutas oma lähedasi arusaamu Austria kantsleri Sebastian Kurziga ning hoiatas vägivaldsete varjupaigataotlejate eest.

Kuigi avalikkuses võib see talle plusspunkte tuua, ei ole see taktika talle CDU sees erilist edu toonud. Tema erakonnasisesed kriitikud leiavad, et ta on "ühe teema" poliitik, kes üritab sellega endale karjääri teha. Samas on Spahnil ka teisi teemasid. Näiteks on ta rääkinud põlvkondadevahelisest võrdsusest ja digitaliseerimisega seotud teemadest.

Spahn on lubanud uuendada CDU-d rohujuure tasandilt. Ta lubab, et hakkab olulistes küsimustes konsulteerima ja kaasama kõiki erakonna liikmeid. Kuidas see tegelikkuses välja näeb, ei ole täpselt teada.

Kuigi Spahn on noorim kandidaat, ei ole partei noored tema selja taga ja eelistavad pigem kahte teist kandidaati. Võrreldes Merzi ja Kramp-Karrenbaueriga peetakse Spahni võimalusi CDU liidriks tõusta märksa väiksemaks.

Kuid tegelikkus selgub muidugi alles salajasel hääletusel, millest võtavad osa 658 mees- ja 343 naisdelegaati, kes esindavad ca 420 000 CDU liiget. Vanim valija on peagi 86-aastaseks saav Bernhard Vogel ja noorim 19-aastane Neele Schauer.

KES JA KUIDAS VALIVAD?

- Neljapäeva õhtul alanud ja laupäeva pärastlõunani Hamburgis toimuvast parteikongressist võtab osa 1001 delegaati. Uus juht peaks ära valitama juba reedel. Kui esimeses hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat absoluutset häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

- Kongressi delegaadiks võib põhimõtteliselt saada iga CDU liige. Selleks tuli kandideerida ringkonna või piirkonna parteipäeval ja osutuda valituks. Samas on CDU liidumaade organisatsioonidel erinevad regulatsioonid valimisel.

- Enamik reedel Hamburgis uut parteijuhti valima hakkavatest delegaatidest pole partei lihtliikmed. Nad on saadikud, linnapead, ministrid, parteigruppide eesistujad jne. Delegaadiks valituks osutumisel peab olema CDU sees tuntud ja positsioon seda paratamatult ka tagab.

- Statuudi järgi peavad kolmandik delegaatidest olema naised, mis suurendab ainsa naiskandidaadi Annegret Kramp-Karrenbaueri võimalusi. Seda enam, et CDU-s on naiste osakaal viimastel aastatel kasvanud.

- Oma delegaadi võivad saata ka CDU välisühenduste esindajad. CDU-l on selliseid ühendusi täpselt üks ja asub see Brüsselis. Ja sellepärast tulebki delegaatide arvuks omapärane number 1001. Kuidas ülejäänud 1000 kohta jagatakse, sõltub parteiliikmete hulgast, rahvastikutihedusest ja ka viimaste valimiste tulemustest liidumaades. Kõige rohkem delegaate tuleb Nordrhein-Westfahlenist (296) ja kõige vähem - ainult viis - Bremenist.

- Oluline on märkida ka seda, et enamik delegaate valiti ära enne, kui Angela Merkel tuli välja teatega, et paneb kongressil oma parteiliidri koha maha.

- Kuidas mõjutab uue juhi valimine CDU toetust? Valitava isiku kõrval saab oluliseks kindlasti ka see, milliseks kujuneb uue parteijuhi ja Merkeli töine side. Pole ka sugugi vähetõenäoline, et Merkel ei saa olla 2021. aastani liidukantsler ning uuel parteijuhil tuleb erakorralistel valimistel valimisvõidu ja kantsleritooli nimel võitlusesse minna.

Toimetaja: Urmet Kook

Allikas: Zeit, Welt, ARD/Tageschau, Süddeutsce Zeitung, Bild, INSA-Meinungstrend



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: