Google ja Prantsusmaa privaatsusjärelevalve amet (CNIL) vaidlevad Euroopa Kohtus selle üle, kas Euroopa karme andmekaitsereegleid ja "õigust olla unustatud" tuleks rakendada globaalselt, vahendas Politico.

"Õigus olla unustatud" tähendab, et inimesed saavad sundida otsingumootoreid kustutama teatud neid puudutavaid otsingutulemusi.

Neljapäeval ütles kohtujurist Szpunar, et väljaspool Euroopa Liitu tehtud päringud ei peaks alluma otsingutulemuste kustutamise reeglile. Tema sõnul peaks "õigus olla unustatud" ja avalikkuse õigustatud huvi info saamiseks olema tasakaalus ning otsingumootoreid ei tohiks kohustada võtma maha kogu sisu, mille kohta on soovi avaldatud, vaid ainult selles riigis, kus päring on tehtud.

Szpunari arvamus ei ole aga kohtule siduv.

Szpunar avaldas ka teise arvamuse, milles ütles, et otsingumootorid nagu Google peaksid alati täitma palveid tundlike andmete maha võtmiseks. Tundlike andmete hulka kuulub info näiteks rassi või etnilise päritolu, poliitilise arvamuse, ametiühingusse kuulumise, seksuaalse orientatsiooni kohta, samuti terviseandmed.

Google'i privaatsusnõunik Peter Fleischer ütles pressiteate vahendusel, et tema ettevõte on püüdnud tagada seda, et "õigus olla unustatud" oleks eurooplaste puhul tõhus.

Google'i enda statistika kohaselt on ettevõte maha võtnud 44 protsenti sisust, mida kasutajad on nõudnud. Alates 2014. aastast, mil Euroopa Kohus kehtestas "õiguse olla unustatud", on Google saanud kasutajatelt 760 000 palvet otsingutulemuste kõrvaldamiseks. 89 protsenti kõigist palvetest on teinud eraisikud.

Kohus teeb sel aastal lõpliku otsuse selle kohta, kas kohalikel valitsustel ja agentuuridel on õigus kehtestada enda standardid ülejäänud maailmale või jääb globaalne internet väljapoole riikide õiguslikke vaidlusi.