Parts küsis saates, mis tuleb vanade Narva põlevkiviplokkide asemele, ja ütles, et sada protsenti taastuvenergiaga ei ole võimalik ei Eestis, Euroopas ega kogu maailmas läbi ajada.

"Mis on see baasreserv, kui me teeksime sada protsenti niinimetatud taastuvat energiat?" küsis ta. "Vanad Narva plokid järjest kukuvad välja. Mis asemele tuleb? Vene gaas".

Parts märkis, et varsti lõpetavad töö kolm vana katelt ning järgmises kümnendis ka need, mis tehti tema peaministriks olemise ajal.

"Mis on baasreserv, kui tuult ei ole, salvestustehnoloogiat ei ole? Tuumaenergeetika võimalused töötasin ma majandusministrina läbi, see ei ole majanduslikult täna reaalne plaan, kui Bill Gatesilt ei tule uut tuumatehnoloogiat - seda, mida ta lubab erinevatel foorumitel, teeb mingit imetuumatehnoloogiat. Siis räägime, kui see tehnoloogia on turul," sõnas Parts.

Auverre teise elektrijaama ehitamist pidas ta loogiliseks ja ütles, et ei näe teist võimalust.

"Ma ei räägi põlevkivist. Me võime panna sinna biomassi. Ma tean, kes sellele vastu töötasid, miks see hagu seal metsa all mädaneb. Okei, metsaressursil on tekkinud kahtlused, mis tuleks lahti harutada, praegune valitsus peaks sellega tegelema, et saavutada ühiskondlik arusaam, mis see tõde siis on," märkis Parts.

Tema sõnul võiks kasutada mingit osaliselt põlevkivil uttegaasi, muud tahkekütust, prügi või ükskõik mida. Tähtis on aga arvesse võtta, et jaama ehitamine võtab kaua aega ning kui seda hakatakse poliitiliselt otsustama, on vaja kõigepealt otsustajaid, kes labastele ärihuvidele sirge seljaga vastu seisaksid.

"Ma olen nõus nende turgudega, niinimetatud elektriturgudega /.../, aga me peame vaatama, et meil on ka oma väliskaubandushuvid ja kõik muud sellised asjad. Kust me saame elektrit, Lätist või? Seal on ju kogu aeg defitsiit. Soomest? Praegu on külm talv. Kas te kujutate ette, et meil pole elektrit?"

Sutter: poliitilise kokkuleppeta pole mõtet plaane teha

Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles Partsi ideid kommenteerides, et Eesti on olnud juba päris palju aastaid üks Euroopa kõige energiasõltumatumaid riike - toodame rohkem elektrit, kui ise tarbime ning vedelkütuseid umbes sama palju, kui ise tarbime.

"Ainuke, mis meil sõltuvust tekitab, on gaas ja tegelikult kogu energiateemat tulekski vaadata kogu selles paletis," ütles ta.

Olukorras, kus Narva elektrijaamade põlevkiviplokid lähevad varsti kinni ja sealt enam elektrit ei tule, tuleb meil Sutteri sõnul otsustada, kuidas me edasi tahame minna ja valikuid on mitmeid. Kaaluda tuleb, kui palju tahame oma energiasõltumatust hoida, kui palju usaldame oma välisühendusi ja kui palju elektrit sisse ostame.

"Teine asi on ka see, milliseid tehnoloogiaid me eelistame. Siin on kindlasti väga oluline aru saada, et tehnoloogia on väga-väga kiires arengus ja maailmas on täna palju riike, kus odavaim elekter tuleb päikeseenergiast, mis oleks olnud viis aastat tagasi uskumatu, aga lihtsalt see tehnoloogia on väga hästi arenenud," selgitas ta.

Eesti Energia juht tõi välja, et kindlasti on Eestis võimalik tuuleparkides toota konkurentsivõimelise hinnaga ja puhast energiat, kuid on tõsi, et mingitel aegadel ei ole meil tuult ega päikest. Näiteks külmal jaanuariööl, kus tarbimine on väga suur ja lootma ei maksa jääda ka naabritele, sest tavaliselt on sellisel ajal neil endilgi tarbimine suur ja esmalt toidetakse ära oma riigi tarbmine.

"Nii et nüüd on kokkuleppe küsimus, et millest me seda elektrit siis peaksime tootma. Soojuselektrijaam on kindlasti üks võimalus ja meil on tõesti peale põlevkivi ka teisi tooraineid, mida saab soojusjaamas kasutada. Biomassi kasutamine on olnud poliitiliselt tabuteema Eestis päris mõnd aega," tõdes Sutter, kelle sõnul on eelistatud energeetilise puidu eksporti ja seadusandlikult biomassi kasutamisele seadusandlikult igasugu takistusi seadnud.

"Kui need vastused on olemas, siis miks mitte. Võiks kindlasti seda mõtet edasi mõelda," lisas ta.

Praegu Auverre teise jaama ehitamise plaanid seisavad ja põhjuseks on Sutteri sõnul just see, et Euroopa poliitikaid ja ka näiteks süsinikuemissioonide hinda arvestades ei näe Eesti Energia, et põlevkivi otse põletamine oleks reaalne. Ja kuna ka energiapuidu või biomassi kasutamine energeetikas on üsna kõva poliitilise tabu all olnud, seisabki mõte riiulis ning ilma korraliku poliitilise kokkuleppeta Sutteri hinnangul päevakorrale ei kerki.