Venezuela lükkas Euroopa ultimaatumi tagasi ({{commentsTotal}})

{{1548502740000 | amCalendar}}
Foto: Johannes Eisele/AFP/SCANPIX

Venezuela välisminister Jorge Arreaza lükkas laupäeval tagasi Euroopa ultimaatumi uute valimiste väljakuulutamiseks kaheksa päeva jooksul ja ütles, et Nicolás Maduro on jätkuvalt riigi legitiimne president.

"Mitte keegi ei esita meile tähtaegu ega ütle meile, kas tulevad valimised või mitte," sõnas Arreaza Venezuela olukorrale pühendatud ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralisel istungil.

"Kuidas on nii, et te saate esitada ultimaatumi suveräänsele valitsusele?" küsis ta.

Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa andsid laupäeval Venezuela presidendile Nicolás Madurole kaheksa päeva aega uute valimiste väljakuulutamiseks, lubades vastasel juhul tunnustada riigi ajutise presidendina opositsiooniliidrit Juan Guaidód. Kolme riigi ultimaatumiga liitusid hiljem eraldiseisvalt ka Suurbritannia ja Holland ning Euroopa Liit tervikuna.

"Kui kaheksa päeva jooksul ei kuulutata Venezuelas välja ausaid, vabu ja läbipaistvaid valimisi, tunnustab Hispaania Juan Guaidód Venezuela presidendina," teatas peaminister Pedro Sánchez telepöördumises.

Sáncheze sõnul on Guaidó rahvusassamblee spiikrina "see isik, kes peaks juhtima üleminekut uutele valimistele".

Peaminister kinnitas, et "Hispaania ei taotle valitsuste paikapanemist või kõrvaldamist Venezuelas, kus elab umbes 200 000 Hispaania kodanikku, vaid tahab riigis demokraatiat ja vabu valimisi".

Sánchez lisas, et tema valitsus tahab oma positsioonile ülejäänud 27 Euroopa Liidu liikmesriigi toetust.

Hispaania ultimaatumiga liitusid Saksamaa ja Prantsusmaa.

"Venezuela rahvas peab saama otsustada oma tuleviku vabalt ja täiesti turvaliselt," teatas Saksa valitsuse pressiesindaja Martina Fietz Twitterisse postitatud avalduses.

"Kui valimisi kaheksa päeva jooksul välja ei kuulutata, oleme valmis tunnustama Juan Guaidód ajutise presidendina," sõnas ta.

"Venezuela rahvas peab saama vabalt oma tuleviku üle otsustada," kirjutas Prantsuse president Emmanuel Macron Twitteris. Tema sõnul teeb Prantsusmaa koos Euroopa partneritega koostööd "poliitilise protsessi" edendamiseks, mis lahendaks Venezuela juhikriisi.

Guaidó tervitas Euroopa suurriikide toetusavaldusi. "Euroopa Liidus jätkuvad edusammud meie legitiimse ja põhiseadusliku võitluse tunnustamiseks ja täielikuks toetamiseks," kirjutas ta Twitteris.

"Pärast opositsiooni kandidaatide keelustamist, valimiskastide täitmist võltsitud sedelitega ja muid ebakorrapärasusi sügavalt puudulikel valimistel on selge, et Nicolás Maduro ei ole Venezuela legitiimne liider," kirjutas Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa tuules Briti välisminister Jeremy Hunt Twitteris tehtud avalduses.

"Juan Guaidó on õige inimene Venezuelat edasi viima," lausus ta.

"Kui uusi ja vabu valimisi kaheksa päeva jooksul välja ei kuulutata, tunnustab Ühendkuningriik teda ajutise presidendina, et ta viiks edasi poliitilist protsessi demokraatia suunas," ütles Briti välisminister.

"Venezuela kannatava rahva jaoks on aeg saabunud aeg uueks alguseks," lisas Hunt.

USA, enamik läänepoolkera riike ja paljud Euroopa riigid on avaldanud toetust Guaidóle ja demokraatia taastamisele Venezuelas, sest ei pea president Maduro teist ametiaega seaduslikuks.

Ehkki USA ja enamik läänepoolkera riike on Guaidód juba Venezuela ajutise presidendina tunnustanud, ei ole ükski Euroopa Liidu riik seni seda sammu astunud.

Guaidó kuulutas end kolmapäeval suurmeeleavaldusel valitsuse vastu end Venezuela ajutiseks presidendiks.

Rahvusassamblee spiiker on seejärel lükanud tagasi Maduro ülekutse pidada kõnelusi ning kutsunud korraldama järgmisel nädalal uut suurmeeleavaldust.

President on vastanud üleskutsega "rahvaülestõusule riigipöörde vastu" Venezuela tänavatel.

Ameerikatevaheline Inimõiguskomisjon hoiatas reede hilisõhtuses avalduses, et Guaidó elu on suures ohus, arvestades suuri poliitilisi pingeid Venezuelas.

Maduro vannutati presidendiks 10. jaanuaril mullu mais korraldatud valimiste tulemusena, mida opositsioon boikottis ja mille rahvusvaheline kogukond on farsina hukka mõistnud.

Guaidód toetavad riigid on seisukohal, et 2015. aasta detsembri valimised võitnud opositsiooni enamusega rahvusassamblee on pärast mulluseid presidendivalimisi ainus "legitiimne" võimuharu Venezuelas. 

Opositsiooni domineeritud rahvusassamblee tegutseb ilma sisulise võimuta alates 2017. aasta juulist, kui Maduro liitlastega mehitatud põhiseadusassamblee sellelt võimu üle võttis.

Venezuelas on pinged haripunktis pärast seda, kui 27 mässulist sõdurit püüdis esmaspäeval vallutada sõjaväe juhtimispunkti pealinnas Caracases ja algatada mässu Maduro sotsialistliku valitsuse vastu.

Ehkki Madurole lojaalne sõjavägi surus mässu kiiresti maha, on sellele järgnenud valitsusvastased meeleavaldused.

Lõuna-Ameerika riigis kestab mitmendat aastat majanduskriis ja ÜRO andmeil on alates 2015. aastast riigist lahkunud vähemalt 2,3 miljonit venezuelalast.

Sotsialistid on Venezuelas võimul alates 1999. aastast, kui võimule pääses Maduro eelkäija, karismaatiline erusõjaväelane Hugo Chávez.

Venemaa katse blokeerida ÜRO Julgeolekunõukogu istungit kukkus läbi

Venemaa püüdis laupäeval ebaõnnestunult blokeerida ÜRO Julgeolekunõukogu istungi korraldamist Venezuela kriisi asjus.

Julgeolekunõukogu hääletas USA taotletud istungi korraldamise üle protseduurilisel hääletusel. Ühendriigid kogusid 15-liikmelises nõukogus istungi korraldamiseks vajalikud üheksa poolthäält. Neli riiki hääletas vastu ja kaks jäi erapooletuks.

Istungil osaleb Ühendriikide välisminister Mike Pompeo.

Venemaa oli istungi korraldamise vastu argumendiga, et Venezuela olukord ei kujuta ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule - teemad, millega ÜRO Julgeolekunõukogu peaks tegelema.

Selle asemel seisab Venezuela silmitsi USA juhitud "riigipöördekatsega", ütles Vene saadik ÜRO-s Vassili Nebenzja.

Tema sõnul tuleks julgeolekunõukogu istung korraldada päevakorrapunkti "ohud rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule" alusel, mida USA sekkumiskatse endast kujutab.

Pompeo hoiatas Madurot: USA saatkonda tuleb kaitsta

USA välisminister Mike Pompeo manitses laupäeval, paar tundi enne USA diplomaatide lahkumistähtaega Venezuelast president Nicolás Madurot kaitsma Ühendriikide saatkonda Caracases.

"Lubage mul öelda 100-protsendise selgusega - president Trump ja mina ootame täielikult seda, et meie diplomaadid saaksid ka edaspidi kaitset, mida pakub Viini konventsioon," ütles Pompeo ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralisel kohtumisel Venezuela asjus.

"Ärge pange proovile Ühendriikide kindlameelsust kaitsta meie inimesi," lausus välisminister.

USA tunnustas kolmapäeval Venezuela opositsiooni domineeritud rahvusassamblee esimeest Juan Guaidód riigi ajutise presidendina.

Venezuela valitsus teatas vastuseks diplomaatiliste suhete katkestamisest USA-ga ja käskis diplomaatidel 72 tunni jooksul riigist lahkuda. Washington lubas USA saatkonna Venezuelas siiski tööle jätta.

Ka Guaidó on kutsunud Ühendriike oma diplomaate Venezuelasse jätma.

Pompeo kutsus Julgeolekunõukogu istungil kõiki riike seisma "vabaduse jõudude" kõrval ja tunnustama Guaidód Venezuela ajutise presidendina ning mõistis hukka Venemaa ja Hiina toetuse Madurole.

"Kõikide riikide jaoks on saabunud hetk valida pool. Ütleme "ei" edasistele viivitustele ja mängudele. Te kas seisate vabaduse jõududega, võib olete mestis Maduro ja selle jõhkra vägivallaga," ütles USA välisminister.

Allikas: AFP-AP-BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: