"Vastupidiselt Nicolás Madurole on rahvusassambleel ja Juan Guaidól Venezuela kodanikelt demokraatlik mandaat," kirjutas Tusk sotsiaalvõrgustikus Twitter.

Euroopa Liit (EL) tegi kolmapäeva õhtul avalduse, milles nõudis Venezuela opositsiooniliidrite ohutuse tagamist ning kutsus üles vabade ja ausate valimiste korraldamisele riigis.

"Venezuela rahva tahet ei tohi eirata. Tuleb tagada rahvusassamblee liikmete, kelle seas ka esimees Juan Guaidó, kodanikuõigused, vabadus ja turvalisus," ütles EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini.

Mitmed riigid teatasid Guaidó tunnustamisest Venezuela ajutise presidendina

Mitu Ladina-Ameerika riiki koos USA ja Kanadaga tunnustasid kolmapäeval Venezuela opositsiooniliidrit ja rahvusassamblee spiikrit Juan Guaidót ajutise presidendina.

Guaidó tunnustamisest teatas esmalt USA, kellele järgnesid Brasiilia, Argentina, Colombia, Tšiili, Peruu ja teised - ühtekokku tosinkond riiki. 

Riikide kõrval tunnustas Guaidót Venezuela ajutise presidendina ka Ameerika Riikide Organisatsioon (OAS). "Teil on kogu meie tunnustus, et alustada demokraatia taastamist riigis," lausus OAS-i peasekretär Luis Almagro. 

Kuuba ja Mehhiko seisid teistest eraldi ja avaldasid toetust mullu vastuolulistel valimistel teise ametiaja võitnud president Nicolás Madurole.

"Me tunnistame võimuesindajaid, kes on valitud Venezuela põhiseadust järgides," ütles Mehhiko presidendi Andrés Manuel López Obradori eestkõneleja Jesús Ramirez.

Madurole vandus lojaalsust ka Venezuela sõjavägi. 

Guaidó kuulutas end kolmapäeval suurmeeleavaldusel Maduro režiimi vastu "presidendi kohusetäitjaks".

"Vannun, et võtan presidendi kohusetäitjana ametlikult enda kanda riigi täitevvõimu, et teha lõpp usurpeerimisele, panna ametisse üleminekuvalitsus ja korraldada vabad valimised," kuulutas Guaidó.

Maduro liitlastega mehitatud ülemkohus oli vahetult enne seda andnud käsu kriminaaluurimise alustamiseks rahvusassamblee suhtes katsete eest presidenti kukutada. 

Ühendriikide riigipea Donald Trump nimetas seejärel Venezuela sotsialistist presidenti Maduro "mittelegitiimseks" ja ütles, et Guaidó juhitud rahvusassamblee "on ainus legitiimne Venezuela võimuharu, mille venezuela rahvas on korrakohaselt valinud". 

Maduro vastas Trumpi avaldusele teadaandega, et Venezuela katkestab Ühendriikidega diplomaatilised suhted. 

"Ma olen otsustanud katkestada kõik diplomaatilised ja poliitilised suhted USA imperialistide valitsusega," ütles Maduro pealinnas Caracases kogunenud tuhandetele toetajatele.

"Käige minema! Lahkuge Venezuelast, siin on veel väärikust, pagan võtaks!" ütles president, kes andis USA diplomaatidele 72 tundi aega riigist lahkumiseks.

Venezuela president taunis presidendipalee rõdult tehtud pöördumises Trumpi "äärmuslikku poliitikat" ja "väga tõsist rumalust". "Me ei saa aktsepteerida püüdeid panna põhiseadusvastaste meetoditega ametisse valitsust." 

Guaidó ärgitas Maduro teadaande järel avalikus kirjas riike säilitama Venezuelas oma diplomaatilist kohalolekut. 

USA välisministeerium teatas Maduro otsuse järel, et Washingtoni hinnangul puuduvad tal võim ja volitused diplomaatiliste suhete katkestamiseks ja diplomaatide väljasaatmiseks. 

Vabaühenduse Sotsiaalkonflikti Vaatluskeskus (Social Conflict Observatory) teatel on Venezuelas kaks päeva kestnud valitsusvastastel meeleavaldustel hukkunud 13 inimest. 

Venezuelas on pinged haripunktis pärast seda, kui 27 mässulist sõdurit püüdis esmaspäeval vallutada sõjaväe juhtimispunkti pealinnas Caracases ja algatada mässu Maduro sotsialistliku valitsuse vastu.

Ehkki Madurole lojaalne sõjavägi surus mässu kiiresti maha, tõid sõdurite mäss ja mässajate avaldatud video üleskutsega rahvale nende toetuseks tänavatele tulla Caracases ja selle ümbruses kaasa 30 väiksemat meeleavaldust.

Kolmapäeval korraldas opositsioon Caracases ja mujal Venezuelas suurmeeleavaldusi. Presidendi toetajad korraldasid vastumeeleavalduse.

Kolmapäevane protestikuupäev, 23. jaanuar, on sümboolne, sest samal päeval 61 aasta eest langes Venezuelas Marcos Pérez Jiméneze diktatuur.

Tegemist on esimese suurema tänavaliikumisega pärast 2017. aasta aprillis ja juulis aset leidnud rahutusi, mille mahasurumisel hukkus 125 inimest. 

Venezuelas on rängim majanduskriis selle uuemas ajaloos ning riik on neljandat aastat järjest languses. 

Maduro vannutati presidendiks 10. jaanuaril mullu mais korraldatud valimiste tulemusena, mida opositsioon boikottis ja mille rahvusvaheline kogukond on farsina hukka mõistnud.

Opositsiooni domineeritud rahvusassamblee tegutseb ilma sisulise võimuta alates 2017. aasta juulist, kui Maduro liitlastega mehitatud põhiseadusassamblee sellelt võimu üle võttis.

London: Maduro ei ole Venezuela seaduslik juht

Suurbritannia ütles neljapäeval, et Nicolás Maduro ei ole Venezuela seaduslik juht ning London toetab end presidendi kohusetäitjaks kuulutanud opositsioonijuhti ja rahvusassamblee esimeest Juan Guaidót.

"Ühendkuningriik on veendunud, et Juan Guaidó on õige inimene Venezuelat edasi viima. Me toetame USA, Kanada, Brasiilia ja Argentina samme selle teostamiseks," ütles välisminister Jeremy Hunt.

Macron avaldas toetust Guaidóle kui Venezuela presidendile

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles neljapäeval, et toetab Venezuela presidendina opositsionääri Juan Guaidót ja demokraatia taastamist riigis pärast Nicolás Maduro "ebaseaduslikku" presidendiks valimist mais.

Macroni kantselei lisas, et Prantsusmaa on valmis toetama igaüht, kes võidab Venezuelas päriselt demokraatlikud valimised.

Saksamaa toetab Venezuela opositsiooni

Saksa valitsus toetab Venezuela opositsiooni juhitavat rahvusassambleed, kuid kutsub viima läbi vabad ja usaldusväärsed valimised, ütles valitsuse pressiesindaja Steffen Seibert neljapäeval Twitteris.

"Venezuela rahvas töötab vapralt oma riigi vaba tuleviku nimel," ütles ta.

"See nõuab nüüd poliitilist protsessi, mille tulemuseks on vabad ja usaldusväärsed valimised."

Demokraatlikult valitud rahvusassambleel peaks olema selles eriline roll, lisas Seibert.

Rootsi: Venezuela peab austama rahva õigust valida enda juhte

Rootsi välisminister Margot Wallstrom ütles neljapäeval, et Venezuela peab austama inimeste õigust avaldada meelt ja valida oma juhte.

"Kõik vägivald ja ülemäärase jõu kasutamine on vastuvõetamatu. Demokraatia tuleb taastada," säutsus Wallstrom Twitteris pärast seda, kui Venezuela opositsioonijuht Juan Guaidó end presidendiks kuulutas.

Taani välisminister Anders Samuelsen ütles samal ajal, et Taani "toetab alati legitiimseid demokraatlikke institutsioone ja mitte vähem rahvusassambleed, millesse kuulub Juan Guaidó".

Portugali välisminiser Augusto Santos Sailva ütles riiklikule uudisteagentuurile LUSA, et Maduro "ei saa ignoreerida rahva tahet". 

Hispaania: valimised on Venezuela jaoks ainus väljumistee

Hispaania teatas neljapäeval, et uued valimised on Venezuelas puhkenud poliitilisest vastasseisust ainus "väljumistee".

"Stsenaarium on radikaalselt muutunud. Inimesed on saanud surma. Me peame ära hoidma olukorra halvenemise. See nõuab kaheldamatult sekkumisprotsessi tagamaks, et ainus väljumistee on valimised," lausus Hispaania välisminister Josep Borrell. 

Vastuseks küsimusele, kas Hispaania liitub Guaidó deklaratsiooniga, kordas Borell, et tähtis on korraldada Venezuelas uued valimised. 

Tema sõnul elab endises Hispaania koloonias umbes 200 000 Hispaania kodanikku. 

Kreml: Putin avaldas telefonivestluses Madurole toetust

Vene president Vladimir Putin helistas neljapäeval Venezuela riigipeale Nicolás Madurole ja avaldas talle toetust, teatas Kreml.

"Venemaa president väljendas Venezuela legitiimsetele võimudele toetust väljapoolt provotseeritud sisepoliitilise kriisi kontekstis," ütles Kreml avalduses.

Venemaa hoiatas USA-d sõjalise sekkumise eest Venezuelas

Venemaa toetab ja jääb toetama Venezuelat olukorras, kus USA surve Caracasele järjest tugevneb, ütles Vene asevälisminister Sergei Rjabkov, hoiatades Washingtoni sõjalise sekkumise eest Lõuna-Ameerika riigis. 

"Sedamööda, kuidas me vaatame Venezuela olukorra arengut, näeme ühe riikiderühma, sh USA, püüdlust kasutada igasuguseid platse, sh Ameerika Riikide Organisatsiooni, ükskõik millistel ajenditel surve tugevdamiseks meie sõbrale Venezuelale," ütles Rjabkov usutluses ajakirjale Meždunarodnaja Žizn.

Ta rõhutas, et "me toetame oma sõpra Venezuelat, meie strateegilist partnerit ja jääme teda toetama".

"Kui tahate, siis seisame selle riigiga ühes reas iseseisvuse kaitsel, siseasjadesse mittesekkumise põhimõtte valvel," ütles asevälisminister.

"Materiaalne, praktiline Venemaa ja Venezuela koostöö jätkub eri valdkondades. Me ei kavatse seda kuidagi kokku tõmmata," märkis ta.

Venemaa hoiatab Ühendriike sõjalise sekkumise eest Venezuelas, sest sel oleks katastroofilised tagajärjed, ütles Rjabkov.

"Me hoiatame selle eest. Arvame, et see oleks katastroofiline stsenaarium, mis raputab Ladina-Ameerikas nähtava arengumudeli aluseid," lausus Vene asevälisminister, meenutades piirkonna hüüdlauset: "Nende Ladina-Ameerika laialdase piirkonna väga lähedaste vennasriikide enesetaju, enesesamasuse kontseptuaalseid osiseid on ühtsus mitmekesisuses."

Vene välisministeerium lisas avalduses, et välisriikide sekkumine Venezuelas on otsetee "seadusetuse ja veresauna" juurde. 

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov taunis videokonverentsil ajakirjanikega "võimuhaaramise katset Venezuelas kui rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtete rikkumist". "See on meie positsiooni tuum," lausus ta. 

Pressisekretäri sõnul on Kreml mures riikide avalduste pärast, milles "ei välistada välist sekkumist" ja peab avaldusi "mingit tüüpi jõulisest tegutsemisest" väga ohtlikuks. 

Venezuela on olnud aastaid Kuuba kõrval Venemaa tähtsaim liitlane läänepoolkeral ning kaht riiki seob ulatuslik sõjalilistehniline koostöö.  

Moskva: Venezuela juhtum näitab Lääne suhtumist rahvusvahelisse õigusse

Venezuela näide ilmestab, kuidas lääneriigid rahvusvahelisse õigusesse ja siseasjadesse mittesekkumisse tegelikult suhtuvad, ütles Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.

"Venezuela sündmused näitavad hästi, kuidas edumeelne Lääne kogukond rahvusvahelisse õigusesse, riikide iseseisvusse ja siseasjadesse mittesekkumisse tegelikult suhtub, vahetades seal käsijuhtimisel võimu," kirjutas Zahharova Facebookis.

Venezuelas kujunev poliitiline olukord avaldab mõju Venemaa relvastuskoostööle selle riigiga, ütles Vene riigiduuma kaitsekomisjoni esimees Vladimir Šamanov neljapäeval. 

"Loomulikult avaldab. Meie ammuse liitlase ebakindel olukord vähendab võimalusi, ebakindlust süvendavad mõjud avalduvad kõikides valdkondades, eelkõige majanduselus, sellest tulenevalt vähenevad rahalised võimalused," ütles Šamanov vastuseks Interfaxi küsimusele.

Tema sõnutsi "igasugune ebakindlus üleüldse, me saime seda tunda eelmisel sajandil, ähvardab tuua pikaajalised tagajärjed". 

Duumakomisjoni juht pidas soodsaks tõsiasja, et "lähiriikides nagu Mehhiko, Kuuba ja Boliivia, leidus mõistlikke juhte, kes toetavad seaduslikult valitud presidenti, kuid ameeriklased näitavad taas kord oma palet ja pürgivad oma eesmärgi poole igal viisil, millegi ees peatumata".

Pompeo hoiatab Madurot jõu kasutamise eest

USA välisminister Mike Pompeo hoiatas neljapäeval Venezuela presidenti Nicolás Madurot massimeeleavalduste vastu jõu kasutamise eest ning kutsus rahvusvahelist üldsust toetama end presidendi kohusetäitjaks kuulutanud opositsioonijuhti.

"Vaidluste aeg on läbi. Endise presidendi Nicolás Maduro režiim on ebaseaduslik," ütles Pompeo Aafrika Riikide Organisatsiooni erakorralisel istungil Washingtonis.

ÜRO peasekretär ärgitas Venezuelas kriisi vältimiseks dialoogile 

ÜRO peasekretär António Guterres kutsus neljapäeval dialoogile Venezuelas, et pidurdada riigis eskaleeruvat poliitilist kriisi. 

"Me loodame, et võimalik on dialoog ning eskalatsiooni vältimine, mis võiks viia konfliktini, mis oleks Venezuela rahva ja regiooni jaoks katastroof," ütles peasekretär Davosis Maailma Majandusfoorumil (WEF)

"Suveräänsetel valitsustel on võimalus otsustada, mida iganes nad tahavad," ütles Guterres Facebookis edastatud otseülekandes. "See, mille pärast me seoses olukorraga Venezuelas, mures oleme, on Venezuela rahva kannatused," lisas ta.

ÜRO andmeil on majanduskriisis Venezuelast alates 2015. aastast põgenenud 2,3 miljonit inimest.

Hiina on vastu välisriikide sekkumisele Venezuela kriisi

Hiina teatas neljapäeval pärast USA ja mitme Lõuna-Ameerika riigi toetusavaldust Venezuela opositsioonijuhile Juan Guaidóle, et on vastu välissekkumisele riigi poliitilisse kriisi.

Hiina on Venezuela peamine võlausaldaja ja president Nicolás Maduro allkirjastas septembris Pekingit külastades mitu energia- ja kullakaevanduslepet.

"Hiina on lähtunud järjekindlalt teiste riikide siseasjadesse mittesekkumise poliitikast ning on vastu välisjõudude sekkumisele Venezuela asjadesse," ütles Hiina välisministeeriumi pressiesindaja  Hua Chunying.

"Me pöörame Venezuela olukorrale suurt tähelepanu ja kutsume kõiki pooli ratsionaalseks ja rahulikuks jääma ning otsima Venezuela probleemile poliitilist lahendust rahumeelse dialoogiga Venezuela põhiseaduse raames."

Vastuseks küsimusele, kas Hiina tunnustab Madurot, ütles Hua, et Peking saatis ju alles kuu algul oma esindaja tema ametissevannutamise tseremooniale.

Erdogan: Türgi on riigipöördekatsete vastu

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan ütles, et Türgi on riigipöördekatsete vastu, kus need ka ei toimuks. 

Erdoğan ei maininud Venezuelat, kuid esines avaldusega mõni tund pärast vestlust Maduroga.

Erdoğani pressiesindaja oli varem vahendanud Türgi liidri sõnu telefonikõnes Madurole: "Mu vend Maduro! Ole tugev, me oleme sinu poolel."