"Loomulikult võivad arengud Venezuelas mõjutada (nafta)turgu... Jälgime sealseid arenguid ning võib tekkida mõju naftaturu tasakaalule," lausus Khalid al-Falih uudistekanalile Al-Arabiya.

Venezuela naftatootmine on viimastel kuudel järsult langenud tasemelt rohkem kui kaks miljonit barrelit päevas umbes 1,4 miljoni barreli juurde.

Ladina-Ameerika riigil on hinnanguliselt 300 miljardi barreli suurused naftavarud, mida peetakse maailma suurimaiks. 

OPEC-i liikmed otsustasid eelmise aasta lõpus kärpida naftahindade tõstmiseks pooleks aastaks naftatootmist kollektiivselt 1,2 miljoni barreli võrra päevas. Kokkulepe, mis hõlmab ka peamisi OPEC-i väliseid naftatootjaid nagu Venemaa, jõustus aasta algul. 

Falih ütles, et praegu on enneaegne öelda, kas tootmiskvoodi kärpimise lepet kuue kuu möödudes pikendatakse. 

Venezuela presidendi Nicolás Maduro ja parlamendispiikri Juan Guaidó vahel kestab võimuvõitlus alates eelmisest kolmapäevast, kui Guaidó end riigi ajutiseks presidendiks kuulutas. Võimuvõitlusega kaasnes eelmisel nädalal ka üle 20 inimelu nõudnud vägivald. 

Guaidód on Venezuela ajutise presidendina tunnustanud USA, Kanada ja enamik läänepoolkera riike. 

Euroopa Liit ei ole seni nii kaugele läinud. Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa andsid laupäeval Madurole kaheksa päeva aega uute valimiste väljakuulutamiseks, lubades vastasel juhul Guaidód presidendi kohusetäitjana tunnustada.

Ultimaatumiga liitusid hiljem eraldiseisvalt ka Suurbritannia ja Holland ning EL tervikuna.