"Vannun, et võtan presidendi kohusetäitjana ametlikult enda kanda riigi täitevvõimu, et teha lõpp usurpeerimisele, panna ametisse üleminekuvalitsus ja korraldada vabad valimised," kuulutas rahvusassamblee spiiker Juan Guaidó.

Maduro liitlastega mehitatud ülemkohus oli vahetult enne seda andnud käsu kriminaaluurimise alustamiseks rahvusassamblee suhtes.

Caracases tuli kolmapäeval valitsusvastaste ja võimude toetuseks korraldatud kahe meeleavalduse raames tänavatele tuhandeid inimesi, ütles AFP reporter. Meeleavaldusi korraldatakse kolmapäeval ka teistes Venezuela linnades. 

Venezuelas on pinged haripunktis pärast seda, kui 27 mässulist sõdurit püüdis esmaspäeval vallutada sõjaväe juhtimispunkti pealinnas Caracases ja algatada mässu Maduro sotsialistliku valitsuse vastu.

Ehkki Madurole lojaalne sõjavägi surus mässu kiiresti maha, tõid sõdurite mäss ja mässajate avaldatud video üleskutsega rahvale nende toetuseks tänavatele tulla Caracases ja selle ümbruses kaasa 30 väiksemat meeleavaldust, vahendas Social Conflict Observatory.

Ööl vastu kolmapäeva hukkus Maduro vastaste ja toetajate kokkupõrgetes vähemalt neli inimest, teatasid politsei ja vabaühendused.

Venezuela parlament, kus opositsioon on enamuses, teatas jaanuaris suurmeeleavalduse korraldamisest 23. jaanuaril. Võimupartei teatas seepeale, et korraldab kolmapäeval vastudemonstratsiooni valitsuse toetuseks.

Kolmapäevane protestikuupäev, 23. jaanuar, on sümboolne, sest samal päeval 61 aasta eest langes Venezuelas Marcos Pérez Jiméneze diktatuur.

Tegemist on esimese suurema tänavaliikumisega pärast 2017. aasta aprillis ja juulis aset leidnud rahutusi, mille mahasurumisel hukkus 125 inimest. 

Venezuelas on rängim majanduskriis selle uuemas ajaloos ning riik on neljandat aastat järjest languses. 

Maduro vannutati presidendiks 10. jaanuaril mullu mais korraldatud valimiste tulemusena, mida opositsioon boikottis ja mille rahvusvaheline kogukond on farsina hukka mõistnud.

Rahvusassamblee, kus domineerib opositsioon, tegutseb ilma sisulise võimuta alates 2017. aasta juulist, kui Maduro liitlastega mehitatud põhiseadusassamblee sellelt võimu üle võttis.

USA tunnustas parlamendispiikrit Venezuela ajutise presidendina

USA president Donald Trump tunnutas kolmapäeval Guaidót riigi ajutise presidendina. 

Ühendriikide riigipea nimetas Venezuela sotsialistist presidenti Nicolás Maduro mittelegitiimseks ja ütles, et Guaidó juhitud rahvusassamblee on ainus legitiimne Venezuela võimuharu, mille venezuela rahvas on korrakohaselt valinud. 

Samas hoiatas USA Venezuela presidenti Nicolás Madurot jõu kasutamise eest opositsiooniliidrite vastu.

"Kui Maduro ja tema käsilased valivad vastuseks vägivalla või ründavad rahvusassamblee liikmeid, siis USA ei välista mingeid võimalusi sellele vastamiseks," kinnitas administratsiooni esindaja ajakirjanikele.

Mehhiko avaldas toetust Madurole

Mehhiko teatas kolmapäeval, et toetab endiselt Venezuela presidendina Nicolás Madurot.

"Me tunnistame võimuesindajaid, kes on valitud Venezuela põhiseadust järgides," ütles Mehhiko presidendi Andres Manuel Lopez Obrador eestkõneleja Jesus Ramirez.

Venezuela katkestab diplomaatilised suhted Ühendriikidega

Venezuela president Nicolas Maduro teatas kolmapäeval, et riik katkestab diplomaatilised suhted Ühendriikidega.

"Ma olen otsustanud katkestada kõik diplomaatilised ja poliitilised suhted USA imperialistide valitsusega," ütles Maduro pealinnas Caracases kogunenud tuhandetele toetajatele.

"Käige minema! Lahkuge Venezuelast, siin on veel väärikust, pagan võtaks!" ütles president, kes andis USA diplomaatidele 72 tundi aega riigist lahkumiseks.