Juhan Kivirähk: lähinädalate valimisvõitluses on eelis pigem Keskerakonnal
Riigikogu valimised toimuvad juba nelja nädala pärast ning arvamusküsitluste tegijailt oodatakse juba prognoosi valimiste võimaliku võitja kohta. Paraku eelmisel nädalal avalikkuse ette toodud küsitlustulemused selles veel selgust ei loo, märgib Juhan Kivirähk oma kommentaaris.
Kuigi Turu-uuringute AS küsitluse põhjal peaks 33-protsendise toetusega Keskerakonnal valimisvõit juba sama hästi kui taskus olema, lubab Kantar Emori küsitlus Reformierakonnale ja Keskerakonnale valimistel võrdset häälesaaki (vastavalt 25,5 ja 23,5 protsenti).
Kahel järjestikusel päeval avalikustatud küsitlustulemuste erinevused tekitavad inimestes kindlasti segadust.
Muidugi võib viidata küsitlusfirmade poolt kasutatavate metoodikate erinevusele (Emor viib läbi veebiküsitlusi, Turu-uuringud näost-näkku intervjuusid), erinevale küsitlusperioodile (Emori küsitlus toimus 24.-29. jaanuar; Turu-uuringute AS-il 15.-28. jaanuar) ja sellele, et Emor kasutas sel korral ka valimistel kandideerivate poliitikute nimesid. Kuid neile asjaoludele vaatamata jäävad ju teiste erakondade toetusprotsentide erinevused vaid statistilise vea piiridesse (sotsioloogia keeles tähendab see, et neid ei saa pidada erinevateks).
Reformierakonna toetus oli Kantar Emori küsitluses 25,5%, Turu-uuringutel 25%; EKRE-l vastavalt 18% ja 17%; SDE-l 10% ja 7%; Isamaal 8% ja 6%; Eesti 200-l 7% ja 5%; rohelistel 4% ja 3%.
Miks annavad siis näost-näkku läbi viidud intervjuud Keskerakonnale suurema toetuse kui veebiküsitlus?
On teada, et Keskerakonnal on kaks väga suurt ja lojaalset valijagruppi: venekeelsed valijad ja eakamad inimesed. Keskerakonnale veebiintervjuudes antav madalam toetus ei tulene mitte sellest, nagu poleks Kantar Emori küsitlusvalimis vajalikul hulgal venekeelseid ja eakaid vastajaid – kindlasti on Emori küsitlusvalim sotsiaal-demograafilise koosseisu poolest igati korrektne. Erinevus tuleneb sellest, et oluliselt erinevad internetti kasutavate ja mitte-kasutavate inimeste hoiakud.
Kõikidel viimastel aastatel toimunud valimistel oleme ju näinud, kuidas valimiste päeval pärast e-hääletuse tulemuste avalikustamist, jääb Keskerakond teistest parteidest toetuse poolest maha. Kuid jaoskondades käinute häälte lisandudes tõuseb selle erakonna toetus järjest kõrgemale.
Eesti infoühiskonna arengukavast selgub, et Eestis elavatest inimestest on koguni üle 250 000 neid, kes ei ole viimase aasta jooksul või mitte kunagi kasutanud internetti. 12 protsenti ehk ligi 158 000 on interneti mittekasutajaid vanuses 16-74 ning üle 100 000 vanuses 75 aastat ja rohkem. On selge, et veebiküsitluses ei saa sattuda vastajate hulka inimesi, kes internetti ei kasuta. Ja kuigi on võimalik leida ka kõrges eas internetikasutajaid (Emori valim hõlmab kuni 84-aasta vanuseid vastajaid), on need eakad inimesed oma elustiililt ja hoiakutelt erinevad neist vanainimestest, kes pole eluski arvuti ja internetiga tutvust teinud. Valimisõigus on aga mõlematel. Turu-uuringute AS jaanuariküsitlus näitas, et 75-aastastest ja vanematest inimestest hääletaks Keskerakonna poolt 52 protsenti.
Seda, et veebiküsitluste vastajad on poliitikas keskmisest pädevamad ja aktiivsemad, näitab ka see, et kui Kantar-Emori küsitluses ei osanud oma erakondlikku eelistust öelda 14 protsenti küsitletutest, siis Turu-uuringute AS küsitluses oli selliseid vastajaid 35 protsenti.
Muidugi anname me endale aru, et Turu-uuringute AS küsitlustega võivad omakorda jääda hõlmamata aktiivsemad ja toimekamad valijad. Selleks, et teha igakuises küsitluses ettenähtud 1000 intervjuud, peavad meie küsitlejad võtma kontakti enam kui 4000 inimesega. Paljud keelduvad – ja enamasti just hõivatumad inimesed, kes ei leia intervjuu andmiseks aega.
Võttes arvesse nii näost-näkku intervjuude kui ka veebi teel küsitlemise tugevusi ja nõrkusi, võib arvata, et Keskerakonna edu pole tegelikkuses nii suur nagu näitavad Turu-uuringute küsitlustulemused, kuid et Kantar-Emori küsitlused näitavad omakorda Keskerakonna toetust tegelikust väiksemana.
Võib arvata, et kui Kantar Emor näitab Reformierakonnale ja Keskerakonnale (vea piire arvestades) võrdset toetust ning Turu-uuringud suurt ülekaalu, siis peaks vähemasti mõõdukas või väike edumaa olema hetkel ikkagi Keskerakonna poolel.
Kuid sellestki ei saa veel teha järeldust Keskerakonna kindla valimisvõidu kohta. Neli aastat tagasi, 2015. aasta jaanuaris, juhtis erakondade toetusreitingut samuti Keskerakond 27 protsendiga. Reformierakonda toetas siis 23 protsenti, SDE-d 17, IRL-i 16, Vabaerakonda 7 ja EKRE-t 6 protsenti valijaist. Oma eelistust ei osanud või ei soovinud toona öelda tervelt 37 protsenti küsitletutest.
Märtsi alguses toimuvateks valimisteks olid aga Keskerakond ja Reformierakond kohad vahetanud: Reformierakond võitis valimised, kogudes 27,7 protsenti häältest, Keskerakonna saagiks jäi 24,8 protsendine toetus. Sotsiaaldemokraadid kogusid 15,2; Isamaa ja ResPublica Liit 13,7; Vabaerakond 8,7 ja EKRE 8,1 protsenti häältest.
Jõuvahekorrad jagati ümber veebruaris, kuhu jääbki valimiskampaania raskuspunkt. Üks mõjutegur oli 2015. aasta alguse ärev rahvusvaheline olukord: Krimm oli okupeeritud, Ida-Ukrainas käisid lahingud. Selle taustal ei olnud just eriti keeruline tuua mängu Vene kaart ning häälestada avalikku arvamust "venesõbraliku" Keskerakonna vastu. Neid eesmärke teenis peaminister Taavi Rõivase valimisreklaam NATO hävitajate taustal.
Kuid lisaks sellele esines Keskerakonna toonane juht Edgar Savisaar valimiste-eelsetes debattides erakordselt nõrgalt. Seda tunnistas ka Keskerakonna pikaaegne kampaaniameister Paavo Pettai oma intervjuus "Pealtnägijale". Saab ainult nõustuda pühapäevases "Samost ja Sildam" saates esitatud seisukohaga, et veebruaris toimuvatel valimisdebattidel on valijate eelistusele otsustav tähtsus.
Seekordsetel riigikogu valimistel on situatsioon teistsugune kui neli aastat tagasi. Keskerakond osaleb kampaanias peaministrierakonnana, Reformierakond ründab opositsioonist.
Paljude valijate jaoks on väga oluline see, kellest saab valimiste järel peaminister. Seetõttu tasub eriti tähelepanelikult silm peal hoida Jüri Ratase ja Kaja Kallase debattidel. Jaanuari seisuga on avalik arvamus ülekaalukalt pooldamas Jüri Ratase jätkamist peaministrina, Kaja Kallase toetus on pea kaks korda väiksem. Need asjaolud peaks lähinädalate valimisvõitluses andma eelise pigem Keskerakonnale. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Rain Kooli