Sofia uurib Salisbury kahtlusaluse seost mürgitamisega Bulgaarias
Bulgaaria asub uurima teateid, et Suurbritannias toimunud Vene topeltagendi mürgitamisega seotud uus kahtlusalune võis olla seotud ka Bulgaarias 2015. aastal toimunud mürgitamisega, ütles võimupartei parlamendisaadik laupäeval.
Parlamendikomisjon hakkab neljapäeval taotlema luureametitelt infot pärast uut uurimist ettevõtja Emilian Gebrevi mürgitamise katse asjaoludesse, ütles erakonna GERB fraktsiooni juht Tsvetan Tsvetanov.
"Olen kindel, et selles kaasuses vajalik koordineerimine Bulgaaria, Briti ja Euroopa võimude vahel on juba sisse seatud ja nad töötavad selle kallal aktiivselt," lisas ta.
Tsvetanovi avaldus on Bulgaaria esimene ametlik reaktsioon teatele, mille möödunud nädalal avaldas portaal Bellingcat.
Portaali tuvastas seni teadmata kolmanda kahtlusaluse, keda seostatakse Sergei ja Julia Skripali mürgitamisega mullu Inglismaal Salisburys.
Briti valitsus on "peaaegu kindlasti" kindel, et mürgitamise kiitis heaks Venemaa riik.
Ühendkuningriigis asuv grupp Bellingcat tuvastas avalikes allikates oleva info abil, et Skripalide mürgitamises süüdistatud kaks Vene sõjaväeluure GRU agenti on Aleksandr Miškin ja Anatoli Tšepiga.
Kuigi Venemaa eitab mõlema mehe seotust mürgitamisega, siis mõlemale kehtivad nüüd Euroopa Liidu sanktsioonid.
Bellingcati hiljutisim uurimine tuvastas ka kolmanda mehe -- valenimega Sergei Fedotov --, kes väidetavalt oli Skripalide mürgitamisega seotud. Tema saabus Suurbritanniasse kaks päeva enne Skripalide mürgitamist.
Bellingcati sõnul võis sama mees olla seotud ka Bulgaaria relvatööstuse veterani Gebrevi mürgitamise katsega 2015. aasta aprillis.
Väidetavalt lendas Fedotov Moskvast Sofiasse mõned päeva enne seda, kui Gebrev kukkus 2015. aasta 28. aprillil kokku ühel vastuvõtul ning langes raske mürgistuse nähtudega koomasse. Tema pojal ja ühel tema firma juhil raviti samu sümptomeid ning kolmik jäi ellu.
Reedel kirjutas Bulgaaria leht Capital, et siseministeeriumi allikad kinnitasid Fedotovi teekonda Bulgaarias.
Salisbury rünnak, mis oli esimene keemiarelva ründe-eesmärgil kasutamine Euroopas pärast Teist maailmasõda, põhjustas rahvusvahelise pahameeletormi ning paljud lääneriigid saatsid selle tõttu riigist välja Venemaa diplomaate. Bulgaaria polnud üks neist.