Sinisalu: riigireetmine võib alguse saada süütust sotsiaalsest kontaktist ({{commentsTotal}})

Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu ütles stuudiointervjuus "Aktuaalsele kaamerale", et üldjuhul ei vasta tõele spekulatsioonid, miks ühe või teise inimese riigireetmine alguse sai.

Major Deniss Metsavas, kes avalikkusele jättis mulje kui tuline Eesti patrioot kui lõimumise musternäide, kuid samal ajal reetis riiki. See oli pikka aega kestnud teadlik tegevus?

Kui reetmisele asuda, siis ei saa ju indikeerida seda, et teise poole kasuks tööd teed. Loomulikult näitas ennast kõigiti korraliku ja hea töötajana. See on täiesti selge.

See oli teadlik käitumine läbi pikkade aastate?

Nii võib öelda küll.

Kui Herman Simmi või Aleksei Dresseni puhul võib oletada, et neid tõukas reetmisele rahahimu, tunnustusvajadus või pettumus riigis, siis piltlikult öeldes läks Metsavase puhul kõik ülesmäge. Tal oli hea karjäär, ta oli hinnatud. Mis võis olla see, millega Vene eriteenistused ta värbasid?

Esiteks ei ole õige spekuleerida. Eeluurimise ajal me nende küsimustega põhjalikult tegeleme. Mida kindlasti tuleb öelda, on see, et üldjuhul ei ole sellised asjad midagi üle mõistuse keerulised. Tihti spekuleeritakse, kas inimesi šantažeeritakse või on teda kompromiteeriv materjal. Kõik sellised vandenõuteooriad ei ole kuigi pädevad. Mitte konkreetses asjas, aga üldjuhul võib asi alguse saada täiesti lihtsatest ja süütutest sotsiaalsetest kontaktidest, mida siis hiljem arendatakse.

Tänatakse inimest, võib-olla alguses mingite väikeste kingitustega. Inimene tunneb vajadust siis võib-olla ka mingit informatsiooni anda. Ja nii ta läheb, kuni inimene on ennast sisse mässinud ja ei leia enam väljapääsu.

Nii et me võime oletada, et antud juhtumil oli tegemist patriootlikku mehega, kes ise mängis end nurka?

Korrektne on öelda, et neile küsimustele saame vastused eeluurimise lõpuks.

Räägime delikaatsel teemal. Räägime rahvusküsimusest. Kas vene rahvusest inimesed on n-ö rohkem haavatavamad või pöördutakse nende poole sagedamini?

Jätaks rahvusteema kõrvale. See on kindlasti väga ahvatlev, aga see ilmselt ei ole päris kohane.

See on oluline teema, sest nii palju mõeldakse. Juba praegu on tulnud meie EKRE noorteliikumise üleskutse, kus räägitakse juba etnilisest profileerimisest.

See on äärmiselt rumal, et öelda nüüd, et kõik vene rahvusest isikud on potentsiaalsed reeturid. Mõelge, kui palju on saanud kaitseväelasi või politseinikke hukka, kes on olnud teisest rahvusest. Nad on andnud oma elu Eesti eest. Ja kuidas võiks nii teha üldistusi, et rahvus on aluseks potentsiaalsele reetmisele. Ei, seda kindlasti ei tohi öelda. Ei maksa siin otsida mingit rahvuspõhist ideoloogiat.

Kapo teeb üleskutseid, et võtke meiega ühendust, kui midagi sellist võiks juhtuda. Kui palju teie poole pöördub inimesi, kellel on olnud kummalised kokkupuuted?

Peale viimast kümmet aastat, kui siin on järjest olnud kohtualuseid ja inimesi süüdi mõistetud, siis neid juhtumeid on meil olnud piisavalt. Aga ma ei saa täpsustada. Neid on kindlasti olnud rohkem kui viis.

Meie lähinaabrid Lätist ja Leedust kindlasti tegelevad täpselt samasuguste probleemidega, aga me ei kuule sellest väga palju. Kapo avalikustab kõik juhtumid. Miks?

Võib-olla on siis jäänud see kuidagi tähelepanu alt välja. Lätis on viimastel aastatel kaks inimest Venemaa eriteenistuste heaks töötamises kohtu alla antud ja minu teada ka süüdi mõistetud. Leedus, kui ma ei eksi, on viis-kuus inimest kohtu alla antud.

Meil on avalikustamine olnud põhimõtteline. Et mitte anda võimalust endaga manipuleerida. Jah, need on ebamugavad ja valulised asjad avalikustada, aga ennetav mõju, mis avalikustamisel on, kaalub üles kõik muud variandid. Varjamine ei vii kuhugi.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: