"Norra ja liitlaste väed harjutavad Norra territooriumi kaitsmist ja ei kujuta Venemaale mingit ohtu," ütles Pentagoni pressiesindaja Eric Pahon.

USA vägede kohalolek on kooskõlas Norra poliitikaga võõrvägede riigis viibimisest, sõnas ta.

Pahoni sõnul see poliitika "ei takista liitlaste õppusi ja väljaõpet Norras".

Venemaa saatkond Oslos teatas neljapäeval, et USA vägede suurendamine Norras on ebasõbralik samm, mis toob kaasa tagajärjed.

Norra valitsus teatas teisipäeval, et palub Washingtonil kahekordistada riigis viibivate USA sõdurite arvu ja viia nad pisut lähemale Vene piirile.

Norra keskosas Værnes viibib alates 2017. aastast Venemaa häälekast vastuseisust hoolimata rotatsiooni korras 330 Ühendriikide merejalaväelast.

Oslo teatas, et tahab suurendada nende arvu 700-le ja viia nad põhja poole Setermoeni, mis asub Vene piirist 420 kilomeetri kaugusel. Lisaks soovib valitsus, et USA-ga sõlmitud kokkulepe vägede Norras viibimise kohta kuuluks uuendamisele viie aasta tagant praeguse iga kuue kuu asemel.

Norra andis enne 1949. aastal NATO asutajaliikmeks saamist lubaduse mitte lubada enda territooriumile alaliselt teiste riikide vägesid, välja arvatud juhtudel, kui riiki ähvardab rünnak.

Oslo peab enda hinnangul sellest jätkuvalt kinni, sest USA väed viibivad riigis rotatsiooni korras.

Vene saatkonna hinnangul ei tohi Ühendriikide väekontingendi roteerumisest ennast eksitada lasta. "Isikud vahetuvad, kuid kohalolek püsib muutumatult (nii toimib iga alaline sõjaväebaas või näiteks saatkond)," lisas diplomaatiline esindus.