Märtsis 2011 astus tagasi Saksa kaitseminister Karl-Theodor zu Guttenberg, kes oli sel kohal töötanud alates 2009. aasta oktoobrist. Parun Guttenberg oli kantsler Angela Merkeli kristlik-demokraatliku liidu (CDU) Baieri sõsarpartei kristlik-sotsiaalse liidu (CSU) liige ning teda peeti Merkeli valitsuse üheks tõusvaks täheks. Guttenberg oli õppinud õigusteadust ja politoloogiat Müncheni ja Bayreuthi ülikoolis. Viimases kaitses ta 2007. aastal doktoritöö konstitutsioonilisest õigusteadust USA-s ja Euroopas, mis tõi talle hiljem plagiaadisüüdistuse. Pärast tagasiastumist töötas ta strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuses (CSIS).

2013. aasta veebruaris astus Saksa haridus- ja teadusministri kohalt tagasi CDU poliitik Annette Schavan, kelle Düsseldorfi ülikoolis kaitstud psühholoogiaalane doktoritöö osutus suures osas plagiaadiks. Schavan oli minister aastatel 2005-2013, pärast seda saadeti ta suursaadikuks Vatikani.

Saksa vabade demokraatide partei (FDP) liige Esther Silvana Koch-Mehrin oli aastatel 2004-2014 Euroopa Parlamendi liige ning pärast 2009. aasta europarlamendi valimis sai ta ka üheks 14-st Euroopa Parlamendi asepresidendiks, kust astus 2011. aasta mais plagiaadisüüdistuste tõttu tagasi, kuid parlamendist ei lahkunud. Koch-Merini doktoritöö oli kaitstud Heidelbergi ülikoolis majandusajaloo teemal, 2011. aasta juunis tühistas ülikool talle omistatud doktorikraadi. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel ta enam ei kandideerinud.

FDP liige oli ka kreeka päritolu Saksa poliitik Georgios Chatzimarkakis, kes kuulus Euroopa Parlamenti aastatel 2004 - 2014. Chatzimarkakis sai doktorikraadi Bonni ülikoolist globaalse kaubanduse teemal, 2011. aastal võttis ülikool temalt plagiaadisüüdistuste tõttu doktorikraadi ära.

Korruptsioonisüüdistused on Saksamaal tabanud ka Bundestagi liikmeid Bijan Djir-Sarai'd, Daniel Volki, Frank Steffelit, mitut linnapead ja liidumaa parlamentide ja valitsuste liikmeid.

Plagiaadisüüdistus esitati neli aastat tagasi ka Saksa praeguse kaitseministrit Ursula Gertrud von der Leyeni pihta, kes ajaloos esimese naisena asus sellele positsioonile 2013. aastal. 2015. aastal sattus ta oma meditsiini-alase dissertatsiooni pärast plagiaadikahtluse alla, kuid Saksa kõrghariduse komisjon leidis, et ainult viiendik tema doktoritööst oli vigane ning selles oli kolm tõsist rikkumist, kuid töö keskne osa vastas nõuetele, see pakkus teaduslikult uut infot ning NATO uue peasekretäri soosikuks peetav von der Leyen pääses süüdistustest puhtalt.

Plagiaadi tõttu on pidanud tagasi astuma Ungari president Pal Schmitt. Kahekordne olümpiavõitja vehklemises Schmitt oli riigi president 6. augustist 2010 kuni 2. aprillini 2012, kui ta lahkus ametist, kuna sai avalikuiks, et tema 1992 aastal kirjutatud doktoriväitekiri tollases kehakultuuri ülikooli oli plagiaat, sest 200 lehekülge 215-leheküljelisest tööst olid sarnased varasemate töödega või otsetõlked nendest. Ülikool võttis presidendilt doktorikraadi ning viimane astus tagasi.

Rumeenia peaminister Victor Ponta sattus plagiaadisüüdistuste alla üsna pea pärast ametisseastumist, kuid oma ametiajal mitmete skandaalidega võidelnud poliitik seetõttu tagasi ei astunud. Juristiharidusega Ponta oli Rumeenia peaminister 2012. aasta maist kuni 2015. aasta novembrini. Bukaresti ülikoolist saadud õigusteaduste doktorikraad võeti talt ära alles 2016. aastal.

Hispaania tervishoiu-, tarbimise ja sotsiaalse heaolu minister Carmen Montón sai eelmisel aastal ametis olla ainult kolm kuud - eelmise aasta 7. juunist kuni 11. septembrini 2018 - kuna selgus, et tema tehtud interdistsiplinaarsete soouuringute alane magistritöö kuningas Juan Carlose ülikoolis Madridis sattus plagiaadisüüdistuste alla.

Eelmisel aastal kaotas Tšehhi valitsus lühikese ajaga kaks ministrit plagiaadikahtluse tõttu. Juulis astusid tagasi justiitsminister Tatana Mala ning sotsiaalminister Petr Krcal, kelle mõlema dissertatsioone tabasid kriitikute süüdistused.

Plagiaadis on süüdistatud ka mitmeid autoritaarsete riikide liidreid, kuid arusaadavalt ei ole see viinud nende tagasiastumiseni. Näiteks väitsid Brookingsi instituudi teadlased 2006. aastal, et Vene presidendi Vladimir Putini Peterburi kaevandusinstituudis kaitsud kandidaadiväitekirjas on kasutatud 16 lehekülge Pittsburghi ülikoolis 20 aastat tagasi avaldatud 20-leheküljelisest uurimistööst. Samuti on pagiaadisüüdistused tabanud Iraani praegust presidenti Hassan Rouhanit, kelle Glasgow Caledonia ülikoolis kaitstud doktoritöö sattus kriitika alla juba 2013. aastal, kui Rouhani presideniks valiti.

Plagiaadisüüdistused on näiteks tabanud ka Mehhiko eelmist presidendi, 2012. aasta detsembrist kuni eelmise aasta novembrini ametis olnud Enrique Peña Nietot, kuid need ei mõjutanud tema poliitilist karjääri.

Allikad: CNN, Bloomberg, the Guardian, Wikipedia.