Eesti Päevaleht otsustas vaadelda poliitikute teadustööde kvaliteeti laiemalt ja palus andmeanalüütik Priit Pärnapuul kontrollida kõigi riigikokku pürgivate poliitikute bakalaureuse- ja magistritöid, et leida võimalikku plagiaati.

Kovalenkol on kaks magistrikraadi: esimese sai ta rahapesuteemalise töö eest, mille kaitses Tartu ülikooli õigusteaduskonnas 2015. aastal, ning teise magistritöö, mis käsitles väikeaktsionäride õigusi, kaitses Kovalenko Tartu ülikooli majandusteaduskonnas 2017. aastal.

Pärnapuu tuvastas, et Kovalenko magistritöös "Rahapesu ja selle eristamine eelkuriteost" puudutab kõige olulisem rikkumine Oxfordi ülikooli teadlase Roberto Durrieu raamatust "Rethinking Money Laundering & Financing of Terrorism in International Law" materjali kopeerimist viitamata.

Kovalenko on tõlkinud Durrieu raamatust magistritöösse järjest üle kümne lehekülje, tekst on lause-lauselt, lõik-lõigult ja alapeatükk-alapeatükilt sama.

Analüüs näitas, et samamoodi on Kovalenko talitanud Põhja-Iiri teadlase R. E. Belli 2003. aasta artikliga eelkuriteo kohta, millele on kahes tekstikohas viidatud, ent kasutatud on Belli tööd märksa rohkem kui üksnes kahes viidatud kohas.

Kovalenko töös tuleb esile kolmaski plagiaadikahtlus ning ohvriks on langenud Eesti autori Indrek Tibari magistritöö "Rahapesu: kujunemislugu ja koosseis Eesti karistusõiguses". Kovalenko ei maini Tibari teksti kasutamist kordagi, kuid on sellest hoolimata tema tööd kopeerinud.

Kovalenko: see on valimiseelne rünnak

Kovalenko teatas sotsiaalmeedias, et tema magistritöö ei ole mingil juhul plagiaat ja ta peab seda teematõstatust valimiseelseks rünnakuks, mis kahjustab tema kui riigikogu kandidaadi mainet.

"Minu töö tugineb iseseisvale uurimistööle ja materjali analüüsile. Töö allikad on esitatud ja tekstis läbivalt neile viidatud. Mulle heidab ajaleht ette, et mõned viited puuduvad ja mõned ei ole piisavad. Minu magistritöös on üle 130 viite, mis minu arusaama järgi juba iseenesest kinnitab selgelt autori häid kavatsusi," teatas ta.

Kovalenko rõhutas et kõnealune magistritöö on läbinud edukalt ülikooli nn plagiaadimasina testi, mida 2015. aastal juba kasutati.

"Sõltumata sellest teeb lõpliku otsuse ikka ja alati inimene – juhendaja, retsensent, eksamikomisjon. Minu töös kasutatud viitamissüsteemile ei olnud kaitsmisel kellelgi mingeid etteheiteid. Mul ei ole selle tulemuses ja ülikooli eksperthinnangus põhjust kahelda. Samamoodi olen valmis andma selgitusi ning kaitsma oma head nime ka Tartu Ülikooli vastava komisjoni ees," lubas ta.

Kolmapäeval kirjutas Eesti Ekspress, et sotsiaaldemokraatliku partei ühe juhtfiguuri Rainer Vakra ülikooli lõputöö on maha kirjutatud Säästva Eesti Instituudi raportitest, lisaks esitas poliitik enda töö pähe teise üliõpilase tehtud uurimuse.