Samost tõi välja, et Vakra pole olnud mitte lihtsalt sotside esimese suurusjärgu häälevõtja, vaid kõige tugevam neist: ta sai 2015. aasta valimistel Nõmmel 4132 häält ning ainus veel enam hääli kogunud erakonnakaaslane oli toonane peaministrikandidaat Sven Mikser, kes aga kandideeris Harju- ja Raplamaal ehk palju suuremas ringkonnas.

"Erakond on nüüd väga jaburas olukorras, sest Tallinna Ülikool, kus Vakra oma bakalaureusetöö tegi, uurib, milline seisukoht võtta - kas tunnistada tema töö plagiaadiks või mitte, aga selgus tõenäoliselt ei saabu enne valimisi," sõnas ta.

Isegi kui seisukoht tuleks enne, siis erakonna valimisnimekirjast enam praegu ühtki nime kõrvaldada ei saa ning Samost oletas, et Vakra ise ei otsusta ka ilmselt kandideerimisest loobuda.

"Nii et Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal ja selle juhil Jevgeni Ossinovskil, kellel niigi ei ole lihtsad päevad, tuleb arvestada, et teadmata tulemusega risk on valimistulemuses veel täiendavalt sees. Ma ei usu küll, et Vakrat tabab mingi selline valijate pahameel, et ta 4000 hääle asemel saaks näiteks 500 või vähem - inimesed oma valimiseelistustes, kui need on juba välja kujunenud, on suhteliselt järjepidevad," tõdes Samost.

Tema sõnul on kõige huvitavam küsimus see, mis saab pärast valimisi, sest kui TLÜ kõigi eelduste kohaselt ütleb, et tegu oli plagiaadiga, siis milline on Vakra saatus riigikogu liikmena? Kui sotsid peaksid pääsema valitsusse, ei ole tal ilmselt mõtet loota ministriportfelli ega ka keskkonnakomisjoni või mõne muu komisjoni juhi kohale riigikogus.

"Küsimus on, kust jookseb kriitiline joon, mismoodi erakond ja poliitik ise peaks sellisel juhul käituma. Rainer Vakra ise pole väga olulist selgust või kindlameelsust näidanud. Ainus, kes on midagi väga selget öelnud, on sotside mõjukas liige Marju Lauristin, kes ütles, et sellisel juhul pole mingit valikut, inimene peab poliitikast lahkuma," ütles Samost.

Toomas Sildam rääkis, et uue koalitsioon kokkupanekuga läheb arvatavasti aega ning isegi kui sotsid sinna pääsevad, tuleb TLÜ otsus ilmselt enne koalitsioonilepingu allkirjastamist.

"Igatahes selles loos on minu jaoks kaks asja: üks, et see näitab, kuidas poliitikud võiksid anda selgeid, ammendavaid ja mitte liiga mitmemõttelisi vastuseid ja selgitusi, isegi, kui olukord hapuks läheb. Teine, et see iseloomustab Eesti kõrghariduses vähemalt 17 aastat tagasi toimunut," sõnas ta.

Sildam küsis, kuidas oli võimalik üldse niimoodi bakalaureusetööd kaitsta, kus juhendaja andis Vakrale uuringumaterjalid, mida Vakra ilma neile viitamata üks-ühele oma bakalaureusetöös kasutas. Lisaks jäi juhendaja tööga rahule ja lasi selle kaitsmisele, teades, et need tabelid ja uuringud ei ole Vakra tehtud ning neile ei ole ka viidatud.

Ajakirjanikud olid veendunud, et avaliku elu tegelasi, kelle kohta plagiaadiuudiseid kuulda saab, lisandub veelgi.