Prantsuse kohus lükkas Estonial hukkunute lähedaste kaebuse tagasi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1563540540000 | amCalendar}}
Foto: Epp Ehand/ERR

Prantsusmaa Nanterre'i esimese astme kohus tegi reedel otsuse, millega jättis parvlaeval Estonia hukkunud inimeste lähedaste kaebuse rahuldamata.

Estonia katastroofi ametlik uurimine tõi välja, et selle põhjuseks olid laeva konstruktsioonivead. Nii andsid rohkem kui tuhat lähedase kaotanud inimest ja kannatanut sisse kaebuse laeva klassifitseerija ja ehitaja vastu, nõudes hüvitiseks üle 40 miljoni euro, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Protsess on kestnud juba 22 aastat, mille sisuks on Estonia protsessi ühingu ühishagi parvlaeva Estonia ehitanud laevaehitusettevõtte Meyer Werft ja laeva klassifitseerijaks olnud ehk meresõiduohutuse eest vastutanud Prantsuse firma Bureau Veritas vastu.

Viimased 15 aastat on juhtumiga tegelenud prantsuse advokaadibüroo Schmill&Lombrez.

Kohtuotsuses märgitakse, et nii Prantsusmaa kui ka Rootsi seadustest lähtudes ei ole kaebajad esitanud piisavalt tõendid tõestamaks, et ettevõte Bureau Veritas või kompanii Jos L. Meyer-Werft Gmbh & Co oleksid teinud suure või tahtliku vea.

Seetõttu pole kohtu hinnangul ka kaebuse esitajate kahjunõue põhjendatud ning kohus tegi otsuse, et kaebus lükatakse tagasi.

"See otsus on pettumust valmistav. Me püüame sellega edasi minna pärast põhjalikku analüüsi. Raske on praegu öelda, mis edasi saab, see ei ole ainult advokaatide küsimus, see on ohvrite küsimus ja nad peavad otsustama, mida nad soovivad kohtuvaidlusega edasi teha," kommenteeris kannatanute ja hukkunute lähedaste advokaat Francois Lombrez.

"Kohus otsustas rakendada Rootsi seadust ja vaatas rangelt Bureau Veritase selle aja reegleid, mil laev ehitati. Ja nad järeldasid, et reeglite ja Rootsi seaduste järgi ei saa Bureau Veritast pidada vastutavaks laeva uppumise eest. /.../ Nad leidsid, et Bureau Veritase süü ei ole piisavalt tõendatud," ütles advokaat.

Bureau Veritase advokaadid "Aktuaalsele kaamerale" kommentaare ei andnud.

Kui kannatanud ei otsusta asja edasi kaevata, tuleb neil firmadele hüvitada kulusid rohkem kui 100 000 euro ulatuses - 70 000 Bureau Veritasele ja 35 000 Meyer Werftile.

Kaebuse esitanute advokaadid pole otsust veel kommenteerinud. Samuti pole veel selge, kas ja kuidas nimetatud kohtuotsus edasi kaevatakse.

Tallinnast Stockholmi teel olnud parvlaev Estonia läks põhja 1994. aasta 28. septembril. Hukkus 852 inimest, eluga pääses vaid 137 laeval viibinut.

Ohvrite lähedased kaaluvad kohtuotsuse edasikaebamist

Estonial hukkunud meeskonnaliikme abikaasa Sigrid Tammes ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kohtuotsus oli ootamatu ja omaksed kaaluvad selle edasikaebamist.

"Kohtuotsuse informatsioon on tulnud meedia kaudu ja seni ei ole veel olnud võimalik tutvuda otsuse täpse materjaliga. Küll aga esmapilgul tundub selline otsus äärmiselt kummaline, kasutaks sõna absurdne - et Eesti lipu all sõitev laev, mis hukkus Rootsi vetes, mille on ehitanud Saksa laevaehitustehas, mille üle peetakse kohut Prantsusmaal ja millele kohtus võetakse aluseks Rootsi seadusi," kommenteeris Tammes.

"Me tunneme, et meie õigustunnet on riivatud. /.../ Kindlasti me kaalume, mis on meie edasised sammud, kas me kaebame edasi. Täna on seda veel liiga vara öelda," rääkis Tammes.

Ehand: Rootsi seadusi kasutati nende täpsuse pärast

Nanterre'i kohtumajas viibinud ERR-i ajakirjanik Epp Ehand rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud kommentaaris, et kuigi võib tunduda imelik, et kohus kasutas otsuse langetamisel Rootsi seaduseid, ilmestab see juhtumi keerulisust ja rahvusvahelisust. "Süüdistatud on Prantsusmaa firma, Saksa laevaehitaja, õnnetus ise juhtus hoopis Rootsi-Eesti liinil," märkis Ehand.

"Kannatanute advokaat selgitas ajakirjanikele, et põhjendused võisid olla selles, et enamus hukkunuid oli Rootsist, see oli Rootsi-Eesti laevaliin ja ka enamus kontrolle, mida Bureau Veritas laeval tegi, toimusid just Stockholmis, ja sellepärast võeti aluseks Rootsi seadused. Advokaadi selgituse järgi on need palju täpsemad selles osas, millal saab ettevõtet sellistel juhtudel süüdi mõista ja tahtlikku, rasket eksimust ei suutnud kohtu hinnangul kaebajad ära tõestada," lisas ta.

Toimetaja: Laur Viirand; Epp Ehand, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: