Hääletusele eelnenud tulisest debatist ja ägedast lobitööst hoolimata toetas Strasbourg'is istungjärku pidav europarlament autoriõiguste reformi 348 poolt- ja 274 vastuhäälega, 36 saadikut jäi erapooletuks.

Kui tavapäraselt võinuks hääletust Euroopa Parlamendis näha vaid formaalsusena, polnud reformi vastuolulisuse tõttu hääletuse tulemus lõpuni kindel.

Eurosaadikutel oli uute reeglite osas sügavaid erimeelsusi ja vaidlus tõi kaasa ühe Euroopa Liidu ajaloo ulatuslikema lobitöö tehnoloogiahiidude, meediakontsernide, sisuloojate ja aktivistide poolt.

Võitlus Euroopa autorikaitse reeglite reformimise üle sai alguse 2016. aastal, kui seda nähti hädavajaliku meetmena kohandada viimati 2001. aastal uuendatud reegleid digiajastule, kus domineerivad platvormid nagu Youtube ja Facebook.

Reformi tuliste pooldajate seas olid meediakontsernid ja sisuloojad, kes tahavad lõigata kasu veebiplatvormidel jagatud sisu pealt.

Selle vastu olid aga veebihiiud, kes teenivad üüratut reklaamitulu oma platvormidel avaldatud sisu pealt, ning internetiaktivistid, kes kardavad, et uued reeglid piiravad väljendusvabadust.

Europarlamendi hääletusele eelnenud päevadel korraldati Euroopas suuri meeleavaldusi ja Saksamaal tulid laupäeval kümned tuhanded inimesed tänavatele loosungi all "Päästke Internet".

Sarnaseid proteste korraldati ka Austrias, Portugalis ja Poolas. Seejuures jätsid suured Poola ajalehed esmaspäeval oma esiküljed tühjaks, et ärgitada eurosaadikuid reformi toetama.

"Ma tean, et on palju hirme selle pärast, mida kasutajad võivad või ei või teha. Nüüd on meil selge garantii sõnavabadusele, õpetamisele ja veebi loomingulisusele," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip hääletuse järel.

Reformivastase liikumise keskus oli Saksamaa, kus seda juhtis Piraadipartei eurosaadik Julia Reda, kes tõi välja uute reeglite kaks punkti, mis kujunesid vaidluse keskmeks.

Reda ütles, et hääletus "on sünge päev internetivabadusele", ja kirus parlamendisaadikuid, kes keeldusid napi enamusega muudatuste teksti enne viimast hääletust muutmast.

Uute reeglite suurimaks tüliõunaks on Artikkel 13 millega nõutakse, et Google'ile kuuluv Youtube ja muud platvormid nagu Facebook ja Soundcloud eemaldaks automaatsete filtrite abil autoriõigusi rikkuva sisu. Vastasel juhul ootaks neid kopsakas trahv.

Reda ja tema toetajad hoiatasid, et Artikkel 13 nõuab platvormidelt filtreid, mis kustutaksid automaatselt ja tihti ekslikult veebist sisu. Reformi toetajad, nende seas Euroopa Parlamendi liige Axel Voss, on aga teatanud, et selliseid filtreid otseselt ei nõuta, ehkki nad ei ole seletanud, kuidas firmad ilma nendeta reegleid jõustaksid.

Teine suur vaidluspunkt on "autoriõigusega kaasnevad õigused", mille alusel peavad veebiplatvormid maksma meediale tasu uudislugude eest, millele platvorm lingib ja millest ta katkendi avaldab.

Uudisteagentuuride sõnul teenivad internetihiiud nagu Facebook ja Google nende uudislugudega seotud reklaami pealt miljardeid dollareid tulu, samas kui meediaorganisatsioonid kannatavad.

Suured meediakontsernid, nende seas ka uudisteagentuur AFP, on seetõttu uusi reegleid toetanud, nähes neid hädavajaliku meetmena kaitsmaks kvaliteetajakirjandust ja traditsioonilist meediat, mille tulu on digiajastul kiirelt langemas.

Kui uusi reegleid liikmesriikides õigesti jõustatakse, "aitab see elus hoida ajakirjandust väljal, mis nagu tõendid näitavad, on endiselt parim viis väärinformatsiooniga võitlemiseks", ütles AFP tegevjuht Fabrice Fries.

Vastased nimetavad seda aga "lingimaksuks", mis vaigistab arutelusid internetis ja toob tulu ainult meediahiidudele, samas kui ajakirjanikud ise sellest kasu ei saa.

Reformile on tugevat poolehoidu avaldanud Prantsusmaa ja veel mitu EL-i liikmesriiki. "Autoriõigused ei ole tsensuur. See on vabadus luua ja informatsiooni mitmekesisus," säutsus Prantsuse presidendipalee Twitteris. "Autoriõigusteta poleks Euroopas enam innovatsiooni ega kultuuri."

Google'i pressiesindaja ütles, et reform täiustab kahe aastakümne vanust seadust, "kuid tekitab sellest hoolimata õigusliku ebakindluse ja kahjustab Euroopa loov- ja digimajandusi".

"Detailid on tähtsad ja me ootame võimalust teha koostööd poliitikakujundajate, kirjastajate, loojate ja õiguskandjatega ajal, kui EL-i liikmesriigid hakkavad neid uusi reegleid ellu viima," sõnas ta. 

Eesti eurosaadikutest hääletas poolt vaid Tunne Kelam

Eesti saadikutest toetas direktiivi vaid erakonna Isamaa poliitik Tunne Kelam, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Igasugused kahtlused on muutuste puhul ja eriti uues keskkonnas nagu digitaalne keskkond põhjendatud, täiesti selge. Samal ajal oli tarvis panna piir ka interneti kuritarvitustele ja autoriõigusi paremini kaitsta, selgitas Kelam.

"Osa nendest meetoditest, mida see eelnõu välja pakkus autoriõiguste tagamiseks internetis, minu hinnangul ei ole tehtavad ilma, et see põhjustaks uusi probleeme," märkis erapooletuks jäänud reformierakondlane Urmas Paet.

"Muide ega tsensuur Nõukogude Liiduski oli selleks, et nõukogude inimestega midagi halvasti ei juhtuks. Nii et autoriõigused on nüüd see ettekääne," arvas vastu hääletanud Igor Gräzin.

"Kuna seda ettepanekut lahti ei tehtud ja muudatusettepanekuid eraldi ei hääletatud, siis ma hääletasin kogu selle eelnõu vastu," tunnistas sotsiaaldemokraat Ivari Padar.

"Kui me oleks saanud neid parandusi hääletada, siis ma oleksin saanud võib-olla lõppkokkuvõttes ka ettepanekut toetada, sest ei ole küsimus ainult interneti tapmises, küsimus on ka loomeinimeste majanduslike õiguste kaitses ja muudes asjades, aga kuna parlamendi enamus viie häälega otsustas, et parandusi ei hääletata, siis mul ei olnud enam mingit valikut," selgitas samuti vastu hääletanud Indrek Tarand.

"Euroopa Liit kipub üle reguleerima internetti, mille tulemusena meil kunagi ei sünni oma Slicon Valley't, meie interneti startup'id lihtsalt kolivad siit minema," nentis vastu hääletanud keskerakondlane Yana Toom.