"Vabadus on väga tähtis väärtus ja seetõttu Eesti täna sellele asjale "jah" ei ütle ning jääb õiguslikus tähenduses erapooletuks," teatas justiitsminister Urmas Reinsalu pressiteate vahendusel.

Direktiivi heakskiitmiseks nõukogus on vaja kvalifitseeritud häälteenamust, mille lugemisel lähevad arvesse vaid poolthääled.

Eelmisel nädalal esitas Eesti alaline esindaja justiitsministri suunisel Euroopa Liidu alaliste esindajate nõukogus deklaratsiooni, milles rõhutas, et autoriõiguste direktiivis ei ole saavutatud piisavat tasakaalu õiguste omajate, inimeste ja ettevõtete vahel. See võib takistada innovatsiooni ja mõjutada negatiivselt Euroopa digitaalse ühtse turu konkurentsivõimet, teatas ministeeriumi pressiesindaja.

Ühtlasi ei pruugi direktiiv täita õigusselguse nõudeid ja selle rakendamisel võivad tekkida probleemid õiguskindlusega.

Lisaks toimusid hiljuti riigikogu valimised ning Eesti uus valitsus ja riigikogu ei ole saanud esitada lõpliku kompromissteksti kohta oma arvamust. Oma ühisdeklaratsiooni tegid ka Holland, Luksemburg, Poola, Itaalia ja Soome.

Hääletus autoriõiguste direktiivi vastuvõtmiseks toimub esmaspäeval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalanduse ministrite nõukogu istungil. EL-i Nõukogu on juriidiliselt samade õigustega olenemata sellest, mis ministrid selles parajasti kogunevad.

Autoriõiguste direktiivi kehtestamise eesmärgiks on tagada internetis sisutootjatele õiglane autoritasu ja kaitsta igaühe loomevabadust internetis ning tagada loomesisu parem kättesaadavus kogu Euroopa Liidus.

Direktiiv on saanud siiski laialdaselt kriitikat, kuna selle sätted kehtestavad internetiplatvormidele senisest suuremad kohustused sisuloojate ehk autorite ja ajakirjanduse ees. Kriitikud näevad selles aga ohtu internetivabadusele ja väiksematele tegijatele.

Euroopa Parlament hääletas EL-i autoriõiguse direktiivi poolt 26. märtsil.