Saatekülaline Evelyn Kaldoja tõi esile, et nii Danske kui ka Swedbanki rahapesuskandaalide juhtumis oli just uuriv ajakirjandus see, mis tegi ära töö, mida institutsioonid ei teinud, nii et ajakirjandus jooksis uurimisega ees ja uurimisasutused ajakirjanduse järel.

Danske juhtumi seoste detailne avalikustamine tõi möödunud aastal Eesti ajakirjanikele Bonnieri preemia, aga ka Swedbanki juhtum jõudis oma detailsuses avalikkuse ette just ajakirjanike initsiatiivil.

Kaldoja ütles, et ehkki rahapesu võib tunduda abstraktne valgekraeline kuritegi, siis näiteks Venemaalt, Aserbaidžaanist jm pärit raha on tegelikkuses saadud enamasti kuritegelikul teel, mh ka korruptiivsel teel, mille taga on kannatanuid, kes on enamasti lihtsad, oma rahast ilma jäänud inimesed.

"Peame seda sibulakoorimist jätkama," tõdes Neeme Korv.

Korvi hinnangul on pankade juhtumid tõestanud, kui oluline on avatud kommunikatsioon, ilma milleta usaldust pankade vastu taastada ei õnnestu.

Korv tõi esile, et ehkki mõlemad on Eestis tegutsevad pangad, on tegelikult Danske ja Swedbank väga erinevad pangad. Neist viimane on siiski Eesti võimsaim jaepank ja turuliider ning nendega juhtunu annab tunnetatavaid siirdeid ka teistesse valdkondadesse - näiteks reeglite karmistamise tulemusel keeratakse laenukraanid nii ettevõtetele kui ka eraisiktele kinni, mis toob turule taas uusi kahtlasi laenukontoreid, mis omakorda sünnitavad ühiskonnale probleeme, millega hiljem aastaid võidelda ja kahjusid likvideerida.