"Ootan töist, rahulikku ja üsna kiiret lahendust. Ma ei näe ühtegi takistust või probleemi, miks see laenuportfell ei võiks leida endale head uut kodu," ütles Raasuke.

Seda, kas Luminor võiks Danske laenuportfelli vastu huvi tunda, ta ei kommenteerinud, viidates piiravatele börsireeglitele. Samal põhjusel jättis küsimusele vastamata ka LHV Pank. Nii Swedbank kui ka SEB ütlesid ERR-ile, et seda küsimust on veel vara küsida.

Danske panga Eesti filiaali laenuportfelli maht on 1,06 miljardit eurot ja see moodustab siinsest laenuturust ligikaudu 5,5 protsenti. Laenudest väiksem osa ehk 47 protsenti on eraisikutele antud ja neist enamik on eluasemelaenud, kokku 487 miljonit eurot. Juriidiliste isikute laenude seas on ka kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse laene.

Pocopay nõukogu liige Indrek Neivelt ütles, et tõenäoliselt kahele suuremale pangale laene edasi ei müüda, sest nende turuosa on juba niigi suur. Ühe võimaliku huvilisena nimetas ta soomlaste OP panka.

Uus tegija on võimalik, aga vähetõenäoline

Seda, kas Danske laenud võiksid turule meelitada uue tegija, on Neivelti sõnul raske hinnata, sest kõik sõltub laenuportfelli sisust. Kindlasti aga teeks see turule sisenemise lihtsamaks.

Erkki Raasuke peab uue tegija tulekut vähetõenäoliseks.

"Kui vaatame, mis on Danske lahkumisele eelnenud, siis võime arvata, et see laenuprotfell, mis seal järel on, on pigem passiivsem. See on lõpulejooksmise portfell," sõnas ta, mistõttu tema hinnangul ei ole see suurepärane võimalus turule sisenemiseks. Eriti seetõttu, et ettevõtete laenuturg on üsna kiire arenguga ja sellesse sisenemise barjäärid pole suured. "Selleks ei ole vaja ära osta kellegi portfelli."

Finantsinspektsioon teatas Danskele tehtud filiaali sulgemise ettekirjutuses, et laenuklientide tingimused ei tohi selle tõttu halveneda. Kui aga laenulepingu tingimused on võimaliku ostja jaoks ebasoodsad, võib juhtuda, et Danske peab tegema hinnas järeleandmisi.

Seda peab võimalikuks finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm. Tema hinnangul on pangal kaks varianti: kas portfell müüa või lasta kuidagi teistmoodi laenulepingud lõpuni lasta.

Raasuke selgitas, et ostja leidmiseks peab müüja laenuportfellile õige hinna leidma ja see tõepoolest ei puuduta laenuklienti.

"Lihtsustatult öeldes oletame, et on tuhandeeurone laen, mille intress on üks protsenti ja ostja tahaks näha, et intress oleks kolm protsenti. Nüüd kui seda laenu müüa, siis müüja saab sellest mitte 1000, vaid 950 või 900 eurot. See jääb puhtalt laenude ostja ja müüja vahele ega mõjuta laenuvõtja tingimusi. Tema maksab ikka lepingu järgi seda interssi, millega ta on kunagi laenu võtnud," kirjeldas Raasuke.

Mis aga saab siis, kui Danske ei leia laenuportfellile ostjat? Nõmm ütles, et selle küsimuse juurde tuleb finantsinspektsioon tagasi siis, kui müük on ebaõnnestunud.

"See oli teadlikult selliselt meil ettekirjutuses disainitud, et igal juhul tahame meie seal kätt vahel hoida, et ei tekiks olukorda, kus selle ettekirjutuse põhjusel eluasemelaenuklient peaks kuidagi hätta jääma."