Pank peab enda tegevuse Eestis lõpetama kaheksa kuu jooksul alates ettekirjutuse tegemisest, arvestades seejuures filiaali praeguste klientide huve.

Danske Bank peab 20 päeva jooksul esitama finantsinspektsioonile tegevuskava filiaali sulgemiseks Eestis.

Finantsinspektsioon lubas filiaali likvideerimise protsessi jälgida väga tähelepanelikult ning teatas valmisolekust vajadusel kasutada täiendavaid järelevalvelisi meetmeid, et tagada filiaali klientide huvide kaitse ning finantssektori usaldusväärsus.
 
Finantsinspektsioon rõhutas, et Danske rikkus Eestis tegutsedes aastaid rahapesu tõkestamise vastaseid regulatsioone, lastes kõrge rahapesuriskiga klientidel teha panga vahendusel kahtlasi tehinguid. Lisaks eksitas pank Eesti riigiasutusi, esitades neile puudulikku teavet ning seeläbi tegelikult takistas tegevust.
 
"Danske Banki rikkumiste tegelik ulatus selgus 2018. aasta sügisel Danske Banki tellitud põhjalikest siseuurimise raportitest, mille pank koostas avalikkuse survel. Finantsinspektsioon on pärast raportite avaldamist, pangas läbi viidud kohapealseid kontrolle ning Eesti rahapesu andmebüroolt saadud teabe põhjalikku analüüsi jõudnud järeldusele, et pank peab oma tegevuse Eestis lõpetama," põhjendas inspektsioon oma otsust.

Finantsinspektsioon märkis, et Danske Banki Eesti filiaali klientide jaoks hetkel midagi ei muutu, kõik kliendilepingud kehtivad edasi.

Kliendisuhete ümberkorraldamine toimub järk-järgult kaheksa kuu jooksul. Pank tagastab klientidele täies mahus kõik hoiused. Samas ei või pank sundida seniseid laenukliente laene pangale ennetähtaegselt tagasi maksma või laenulepinguid üles öelda ainult ettekirjutuse ettekäändel.

Danske Bank peab filiaali laenulepingud kaheksa kuu jooksul üle andma kas mõnele teisele Eestis tegutsemisõigust omavale sõltumatule pangale või muule krediidiandjale, kes teenindab laene edasi või rakendama muu seadusliku lahenduse, millega saab laenulepinguid edasi täita, kuid seejuures üheselt arvestama laenuvõtjate õiguste kaitsega.

Pangal on Eestis 2018. aasta lõpu seisuga ligi 14 700 hoiustajast klienti ning 12 300 laenuklienti.

Ettekirjutuse rikkumine toob sunniraha 100 000 eurot päevas

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul tuleb Danske Banki aastatepikkusele olulistele rikkumistele ning Eesti finantskeskkonna usaldusväärsuse lammutamisele anda üheselt hukkamõistev hinnang, mida vaid teatud määral leevendab panga poolt oma rikkumiste tunnistamine, kuigi ka see sai alguse avalikkuse survest.
 
"Olukord, kus välispanga filiaali kaudu on sooritatud sedavõrd rasked ja ulatuslikud kohalike reeglite rikkumised ja sellega on kaasnenud suurim löök Eesti finantsturu läbipaistvusele, usaldusele ja mainele ning kus meie arvates päritoluriigi järelevalve on panka kohelnud siidikinnastes, on Finantsinspektsioonil õigus sellele loodetavasti erandlikule juhtumile panna lõplik punkt," sõnas Kessler, lisades, et ka minevikus reageeris finantsinspektsioon Eesti ja Taani riigi asutustest ainsana Danske Banki tegevusele ning sundis panka 2015. aastal toonaste tõendite valguses loobuma mitteresidentide ärist Eestis.
 
Klientide huvide kaitseks otsustas finantsinspektsiooni ettekirjutusega pangale seatud kohustused tagada sunnirahaga. Ettekirjutuse rikkumise korral tuleb pangal tasuda 100 000 eurot päevas iga rikkumise eest kuni täitmiseni, kuid mitte kokku rohkem kui 10 protsenti kogu Danske Banki aastasest netokäibest.

Danske Banki rahapesuskandaali sisuks on aastatel 2007-2015 läbi panga Eesti filiaali liikunud kahtlase taustaga raha, mida oli kokku umbes 200 miljardi euro eest ning mis oli suures osas pärit kas Venemaalt või teistest endistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest.

Skandaali tõttu astus ametist tagasi Danske Banki juht Thomas Borgen ning mitmel pool Euroopas Liidus on võetud suurema tähelepanu alla finantssektorit puudutavad reeglid kontrollmehhanismid.

Danske Bank on seoses rahapesuskandaaliga uurimise all Taanis, Eestis, Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides.

Keskpank: Danske lahkumine ei oma olulist mõju Eesti majandusele

Eesti Pank teatas, et tegevuskeelu saanud Danske Banki lahkumine Eesti turult ei mõjuta oluliselt Eesti majandust, sest viimaste aastate jooksul on Danske lõpetanud Eestis eraisikutele ja kohalikele ettevõtetele teenuste pakkumise.

Danske Banki filiaal Eestis oli süsteemse mõjuga pank Eestis kuni 2015. aastani, kuid siis sulges pank Eesti finantsinspektsiooni survel mitte-residentide äriliini.

Ühtlasi lõpetas Danske pangateenuste pakkumise eraisikutele Balti riikides. Selle tulemusele hakkas jõudsalt vähenema panga hoiuste ja laenude maht, aga ka kaardi- ja muude riigisiseste kliendimaksete arv.

Oluliste pangateenuste mahtude vähenemise tõttu otsustas Eesti Pank 2017. aastal, et Danske filiaal pole ka enam elutähtsa teenuse osutaja Eestis.

Danske teatas 2018. aasta aprillis, et Balti riikides kohalikele ettevõtetele uusi kontosid enam ei avatud ja järjest hakati kokku tõmbama ka teisi siinsetele klientidele seni pakutud teenuseid. Sisuliselt jätkas Danske Balti riikides äriliiniga, kus teenindati ainult Põhjamaade klientide siinseid tütarfirmasid ning selliseid rahvusvahelisi korporatsioone, kellel on tugev esindatus Põhjamaades.

"Eesti Finantsinspektsioon on viimastel aastatel järjepidevalt astunud tugevaid ja Euroopas mastaabis erakordseid samme selleks, et tõrjuda Eesti pangandusest rahapesukahtlusega ärisuunad," ütles finantsstabiilsuse küsimusi kureeriv Eesti Panga asepresident Madis Müller, kes on ühtlasi finantsinspektsiooni nõukogu liige.

Finantsinspektsioon sattus ka ise uurimise alla

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) alustas esmaspäeval ametlikku uurimist, kas Eesti ja Taani pangandusjärelevalve on seoses Danske rahapesujuhtumiga rikkunud Euroopa Liidu seadust.

EBA teate kohaselt puudutab finantsinspektsiooni ja Taani järelevalveasutuse (Finanstilsynet) suhtes alustatud uurimine võimalikku rahapesu Danske pangas, eriti selle Eesti filiaalis.

Uurimise alustamine järgneb Euroopa Komisjoni poolt saadetud kirjale, milles kutsuti EBA-t üles kasutama kõiki oma vahendeid uurimaks, et kas Eesti ja Taani võimud võisid jätta täitmata oma EL-i seadustest tulenevad kohustused. Enne ametliku uurimise alustamist tegi EBA kahe riigi pangandusjärelevalvele ka esialgseid päringuid.

Uurimist on alustatud lähtudes EBA alusdokumendi 17. artiklist. Juhul, kui rikkumine tuvastatakse, on EBA-l võimalus esitada vastavatele võimuasutustele soovitused, kuidas vastuolud EL-i seadustega kõrvaldada.