Läti korruptsioonivastase võitluse amet KNAB võttis mullu veebruaris Rimšēvičsi vastu ette rea meetmeid, sealhulgas keelas amet tal täita ametikohustusi Läti keskpanga presidendina, kohustas teda maksma tagatisraha ning keelas tal riigist loata lahkuda. Nende taga oli kriminaaluurimine, mis puudutab Rimšēvičsi väidetavat altkäemaksu võtmist ja korruptsiooni.

Euroopa Kohtul on Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja Euroopa Keskpanga (EKP) põhikirjaga antud pädevus hinnata otsuseid, mis puudutavad liikmesriikide keskpankade presidentide ametist vabastamist. Pädevus on ühenduse kohtule antud selleks, et tagada riiklike keskpankade juhtide sõltumatust, kuna tegu pole ainuüksi riiklike ametiisikutega, vaid ka Euroopa keskpankade süsteemi olulise osaga. Rimšēvičsi juhtum on esimene kord, kui Euroopa Kohus säärast hindamispädevust kasutab.

Kohus märkis enda teisipäevases otsuses esiteks, et ametikohustuse täitmise keeldu, isegi siis, kui see on ajutise iseloomuga, saab pidada ametist kõrvaldamiseks põhikirja mõttes ning seega on Euroopa Kohtu pädevuses selle õiguspärasust hinnata. Samas tõdes Euroopa Kohus, et kahtlemata pole neil õigust teha otsuseid kriminaalasjades, mille arutamine on liikmesriikide kohtute pädevuses. Samuti möönis Euroopa Kohus, et teatud juhtudel on kriminaaluurimise toimimise tagamiseks ametist kõrvaldamine mõistlik samm, mistõttu tulebki Euroopa Kohtul hinnata, kas esineb piisav alus, et kõrvaldamine õigustatud oleks.

Rimšēvičs on Euroopa Kohtu ees tunnistanud, et pole toime pannud süütegusid, mis on talle omistatud, ning sarnaselt EKP seisukohtadele leiab ta, et Läti pole esitanud vähimaidki tõendeid rikkumiste kohta, seisab teisipäevases otsuses. Kohus märkis ka, et kirjalikus menetluses ei esitanud Läti ka altkäemaksusüüdistuste kohta esmapilgul usutavaid tõendeid.

Kohus palus ka suulisel arutamisel Läti riigi esindajatel esitada kõrvaldamisotsust toetavaid dokumente, ent üheski esitatud dokumendis ei sisaldanud tõendeid, mis piisaval määral näitaksid, et Rimšēvičsi suhtes esitatud kahtlustused on piisaval määral põhistatud, selgub otsusest.

Seega otsustas Euroopa Kohus, et Läti ei ole piisaval määral näidanud, et Rimšēvičsi ametist kõrvaldamise taga on piisaval määral veenev kahtlus, et ta on toime pannud tõsiseid üleastumisi. Seetõttu otsustas Euroopa Kohus tühistada otsuse osas, milles see piirab Rimšēvičsil ametikohustuste täitmist Läti keskpanga juhina.

Läti peaprokurör Ēriks Kalnmeiers selgitas teisipäeva õhtul olukorda kogemuste puudumisega selliste kriminaalasjade menetlemisel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Samuti oli Läti jaoks üllatav, et Euroopa Kohus hindas ajutist ametikeeldu ametist kõrvaldamisena.

Kalnmeiers ütles, et Läti täidab Euroopa Kohtu otsust ja Rimšēvičs võib pangajuhi kabinetti naasta kas või kohe. Iseasi, kas see ikka juhtub, sest jõus on keeld ilma õiguskaitseorganite loata riigist mitte lahkuda ja peatatud on ka Rimšēvičsi riigisaladuse loa kehtivus. Siiski on tal Euroopa Keskpanga nõukogu töös osalemiseks võimalik välismaale sõidu luba taotleda.

Rimšēvičs on korduvalt kinnitanud, et tema seadusi rikkunud pole.

"Suur osa selle kriminaalasja materjalidest on pärit inimestelt, kes pole just kõige usaldusväärsemad infoallikad. Täiendavate oluliste argumentide või asitõenditeta ei tohiks panga presidenti ametist tagandada. Mitte lihtsalt seepärast, et algatati kriminaalasi, vaja on midagi enamat. Seda kõike oleme Euroopa Kohtule öelnud. Läti riigil oli loomulikult võimalus see oma argumentide ja tõenditega ümber lükata," ütles Rimšēvičsi advokaat Mārtiņš Kvēps.

Läti peaminister Krišjānis Kariņš peab aga kahetsusväärseks, et aasta jooksul pole suudetud pangajuhi kriminaalasja kohtusse saata.