Läti võimud on alustanud Rimšēvičsi suhtes kriminaalmenetlust seoses pistise nõudmise ja vastuvõtmisega. Juhtum on seotud Trasta Komercbanka pankrotimenetlusega. Lisaks on keskpankurit süüdistatud ka teistes sammudes, mis on seotud Lätit viimasel ajal räsinud finantsskandaalidega, vahendas EUobserver.

Rimšēvičs on ise keeldunud ametist tagasi astumast ja kinnitab, et pole talle süüks pandud tegudes süüdi, ning kavatseb end kohtus kõikvõimalikul moel kaitsta.

Läti Pank on seetõttu kehtestanud Rimšēvičsi ametiülesannete täitmisele piirangud ja lisaks keelule Läti keskpanka juhtida ei saa ta täita ka oma ametikohustusi Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu liikmena. Läti korruptsioonitõrjebüroo (KNAB) on keelanud tal ka Lätist lahkuda. Rimšēvičs määras septembris enda kohusetäitjaks ECB nõukogus Läti keskpanga asepresidendi Zoja Razmusa.

ECB president Mario Draghi teatas aga juba märtsis, et ECB nõukogu otsustas ühehäälselt saata Euroopa Kohtule kirja, et selgitada välja, kas Läti Panga presidendile Rimšēvičsile seatud piirangud on kooskõlas EL-i seadustega. Nimelt juhindus ECB päringut tehes EL-i seaduste tõlgendusest, mille kohaselt saab liikmesriik peatada ECB nõukogu liikme volitused vaid juhul, kui see inimene on kohtus süüdi mõistetud.

Euroopa Kohtu kohtujurist Juliane Kokott kinnitas kolmapäeval sisuliselt ECB hinnangut. Tema sõnul ei eelnenud Rimšēvičsi ametivolituste peatamisele mingit sisulist otsust Läti kohtus.

"Läti prokuratuur esitas dokumente, mis kirjeldasid tegusid, mille väidetavalt sooritas Rimšēvičs, kuid need dokumendid ei sisaldanud mingeid faktilisi tõendeid, mis näitaksid, et need teod ka päriselt aset leidsid," nentis Kokott.

Euroopa Kohtu otsused on üldjuhul olnud kooskõlas kohtujuristi varasema hinnanguga. Kui Euroopa Kohus sellise otsuse peagi langetab demonstreerib see muuhulgas ka ECB suurenevat sõltumatust liikmesriikidest. Samas kui hiljem peaks Rimšēvičs ikkagi kohtus süüdi mõistetama tekitaks see Euroopa pangandusele ilmselt senisest veelgi suuremat mainekahju.