Ratas toetab ränderaamistikku, Eesti-Vene piirilepingu saatus on lahtine ({{commentsTotal}})

Jüri Ratas.
Jüri Ratas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuhu on kadunud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimukõnelustelt ÜRO ränderaamistik ja Eesti-Vene piirileping – mõlemad EKRE-le olulised teemad?

Kolme koalitsioonikonsultatsioone alustanud erakonna kokkulepe välis- ja julgeolekupoliitikas valmis 12. märtsil, võimukõneluste esimese peatükina, et hajutada EKRE euroskeptilisusest tekkinud hirme ning kinnitada Eesti liikumist Euroopa Liidu ja NATO joonel. Samas puuduvad selles kokkuleppes viited, mis saaks uue valitsuse ajal ÜRO ränderaamistikust ja Eesti-Vene piirilepingust – neist lahtiütlemine oli EKRE valimiskampaania selge nõue.

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ei avanud valitsuse istungi järgsel pressikonverentsil võimukõneluste võimalikke vaidlusi ÜRO ränderaamistiku üle, küll aga kinnitas: "Olen nõus deklareerima, et selles ränderaamistikus juriidilisi ja siduvaid kohustusi Eestile ei ole."

Vastates küsimusele, kas tema isiklikult toetab seda endiselt, ütles Ratas: "Kui te küsite, kas ränderaamistiku osas on minu positsioonid muutunud, siis vastus on – ei ole muutunud."

Vastuseis ÜRO ränderaamistiku heakskiitmisele oli mõne kuu eest nii EKRE kui ka Isamaa üks olulisi valimiste-eelseid lahinguid, mis tipnes mullu novembri lõpus EKRE korraldatud meeleavaldusega Toompeal ning sotside ja Isamaa tülist puhkenud valitsuskriisiga, mida Ratas ohjata suutis.

Välisminister Sven Mikser (SDE) selgitas samal pressikonverentsil, et ränderaamistik kiideti detsembris 2018 heaks ÜRO peaassambleel, kus sellele hääletas vastu ainult viis riiki ja järgmine valitsus võib küll teha deklaratsiooni, et ei loe ennast raamistikuga seotuks, kuid see ei eemalda hääletustulemuselt Eesti poolthäält. "Tegemist oli Eesti toetushäälega ränderaamistiku heakskiitmiseks, mida tagantjärele muuta ei saa," ütles Mikser.

Eesti-Vene piirilepingu kohta meenutas Ratas, et on kokku lepitud, et sellega liigutakse edasi ainult juhul, kui see toimub paralleelselt mõlema riigi parlamendis. Ent ta andis ka mõista selleteemalistest vastuoludest Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimalikus valitsusliidus: "Kui see koalitsioon peaks sündima, siis selles [piirilepingu] küsimuses on erimeelsused sees."

Veel selle aasta alguses tegi EKRE ettepaneku katkestada Eesti-Vene piirileppe niigi kõrvale tõstetud ratifitseerimine, mis konservatiivide parlamendifraktsiooni aseesimehe Henn Põlluaasa sõnul legaliseerib Venemaa jätkuva okupatsiooni Tartu rahuleppe järgse Eesti Vabariigi aladel ja loovutab Narva tagused alad ja osa Petserimaast, ilma et Eesti saaks selle eest vähimatki kompensatsiooni. "Eestil puudub igasugune põhjus ja vajadus loobuda meile seaduslikult kuuluvatest aladest meisse vaenulikult suhtuva riigi kasuks," ütles Põlluaas vähem kui kahe kuu eest.

Nüüdne Keskerakonna, EKRE ja Isamaa kokkulepe välis- ja julgeolekupoliitikas mainib otseselt Venemaad lauses: "Toetame julgeoleku, stabiilsuse ja heanaaberlike suhete edendamist kogu meie regioonis, sh Venemaaga."

Toimetaja: Toomas Sildam



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: