Loodav koalitsioon: teadusele protsent SKT-st ja doktorandipalk ({{commentsTotal}})

Koalitsioonikõneluste algus.
Koalitsioonikõneluste algus. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Valitsust luua soovivad Keskerakond, EKRE ja Isamaa arutasid reedel teadusvaldkonna punkte võimalikus koalitsioonilepingus. Erakonnad on seadnud eesmärgiks teadusrahastuse kasvu ühe protsendini SKT-st ning tahavad kehtestada ka doktorandi palga.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas selgitas, et teaduse suurem rahastamine on oluline Eesti konkurentsivõime tõstmiseks ja tugeva ning pikaaegse majanduskasvu tagamiseks.

"Soovime eraldada osa riigi teadus- ja arendustegevusse suunatavatest vahenditest kaasrahastusena ettevõtjatele, kes tellivad teadusasutustelt teenuseid või tegelevad ise teadus- ja arendustegevusega," selgitas Ratas. Ta lisas, et teadlasi ning teadusasutusi tuleb senisest enam motiveerida toote- ja tehnoloogiaarendusse investeerima.

Ratase sõnul tuleb panustada kõrghariduse taseme tõstmisesse ning kättesaadavuse laiendamisse. "Selleks soovime sisse viia doktorandipalga ning tagame paremad võimalused erivajadusega õppuritele kõrghariduses ja kutseõppes osalemiseks."

EKRE esimehe Mart Helme sõnul soodustatakse teaduse rahastus- ning hindamissüsteemi kaudu eestikeelse teadustöö edendamist, Eestiga seotud teemade uurimist ning riigi ja ühiskonna huve teenivat teadustööd.

"Saavutati ka ühismõistmine selles, et eestikeelne kvaliteetne kõrgharidus ei saa mahult ja mitmekesisuselt väheneda," ütles ta.

Helme sõnul saavutati ka kokkulepe luua Eestile olulistes valdkondades riiklikult tagatud õppelaenu süsteem, kus ülikoolilõpetaja ei pea õpingute lõpus laenu tagasi maksma, kui ta töötab vähemalt viis aastat Eestis.

Isamaa peab oluliseks, et säilib tasuta ja eestikeelne kõrgharidus. Isamaa erakonna läbirääkimiste delegatsiooni liige Tõnis Lukas ütles, et osalejad leppisid kokku riikliku teaduse rahastamise tõstmises ühe protsendinid SKT-st.

"Lepiti kokku reas meetmetes, mis tugevdavad eesti keele positsiooni teaduskeelena, arvestades näiteks eestikeelse teaduse tegemist lisaargumendina nii teadushindamises kui rahastamises," ütles Lukas.

"Lepiti kokku, et rahvusteaduste eelisrahastamine säilib. Teaduse täiendava rahastamise üks eesmärkidest on seostada teadussaavutused senisest rohkem Eesti ühiskonna ja kultuuri arendamise vajadusega."

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: