ERR Brüsselis | Ratas Brexitist: olukord pole keeruline, vaid ülikeeruline
Peaminister Jüri Ratas ütles, et olukord Brexiti ümber on väga keeruline, sest ei ole teada selget plaani, mis ütleks, milline lõpptulemus on.
Euroopa Liidu riigijuhid annavad Suurbritanniale Brexitiks lisaaega kuni 22. maini juhul, kui Suurbritannia parlament lahkumisleppe järgmisel nädalal heaks kiidab. Vastasel juhul tuleb brittidel 12. aprilliks pakkuda välja uus plaan või seista silmitsi leppeta lahkumisega, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kui Suurbritannia tahab pikemat ajapikendust, siis peab olema selge, milleks nad seda küsivad. Samuti peavad nad siis kuulutama välja Euroopa Parlamendi valimised.
"Selle kuupäevani jäävad kõik valikud avatuks ja järsu lahkumise kuupäev lükkub edasi. Suurbritannia valitsus saab jätkuvalt valida leppe, leppeta lahkumise, pika ajapikenduse ja Brexitist loobumise vahel," ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk.
"Ma arvan, et tänane Ülemkogu otsus tegi inimestele väga selgeks, millise valiku ees me oleme. Ma usun jätkuvalt, et parim tee Suurbritannia jaoks on austada referendumi tulemust, lahkuda Euroopa Liidust ja teha seda korrapärasel viisil. See tähendab lahkumist leppega," sõnas Briti peaminister Theresa May reedel.
Vaatamata korduvatele pärimistele, ei andnud Theresa May aimu, mis on tema järgmine samm, kui lahkumislepe parlamendis taas põrub. Plaani B puudumine viib lähemale leppeta lahkumisele.
"Selge on see, et kõik saavad aru, et olukord ei ole mitte keeruline, vaid ülikeeruline. Ja kui keegi soovib, et siin oleks lõplik plaan, mis on 100 protsenti selge ja konkreetne ja me teame seda lõpptulemust, siis sellist plaani ei ole olemas. Vast ei ole ka plaani, mis 50-protsendilise tõenäosusega läheb ühte- või teistpidi. Seda täna on üsna keeruline ette näha," arutles Eesti peaminister Jüri Ratas.
"Vastutus lasub nüüd Suurbritannial ja ma arvan, et see on üks tänase päeva suurtest saavutustest," sõnas Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Suurbritannia üks Euroopa Liidust lahkumise eestvedajaid, Euroopa Parlamendi liige Nigel Farage leidis Ülemkogu tulemust kommenteerides, et tegemist on rahvusvahelise alandusega.
"Möödunud öö oli rahvusvaheline alandus. Seal ta oli, 90 minutit koos teiste riigipeadega. Ja nende järeldus oli, et tal ei ole endiselt muud plaani, kui minna tagasi parlamenti tuleval nädalal uue versiooniga, mille ta allkirjastas Michel Barnier'ga," rääkis Farage.
"Ma tean, et ta kuulab paljusid inimesi. Ta kuulas paljusid inimesi ka kolmapäeval, kes voolasid tema büroost läbi, kaasa arvatud ka meid, kaasa arvatud kõiki väiksemaid parteisid. Ja ikkagi, mida ta tegema peab, on 17,4 miljoni inimese kuulamine, kes ütlesid, et nad tahavad lahkuda Euroopa Liidust," kommenteeris konservatiivist rahvasaadik Nigel Evans.
Aktsiaturud kergelt tõusid
Euroopa aktsiaturud reageerisid Brexiti edasilükkamisele kerge tõusuga.
Üldise hinnatõusu nullisid aga teated Saksa tööstuse oodatust kehvematest tulemustest. Nii olid Euroopa turud kolmandat päeva miinuspoolel.
Saksa tööstuse seisu mõjutavad müügilepingud, mis on mahult vähenenud 2013. aasta tasemele. See tuleneb aga omakorda segadustest maailmakaubanduses.
Hoogu võtab maha ka Prantsuse tööstus. Langus on seotud peamiselt tööstuskaupade, autode ja nende varuosade tootmisega.
Hoolimata Brexiti kõnelustega kerkinud optimismist, võib üha rohkem täheldada suurettevõtete ettevalmistusi olukorraks, kus Brexiti asjus jääb lepe sõlmimata.
"Saksa börsiindeks on suhteliselt stabiilne. On vähemalt kindlus, et leppeta Brexit
on edasi lükatud vähemalt 12. aprillini. Juurdevõidetud aeg on palju väärt ja EL teab, et ka Kreeka kriis näitas, et imed võivad siiiski juhtuda viimasel hetkel, et saaks öelda, et meil on lahendus," kommenteeris analüütik Robert Halver.
Toimetaja: Merili Nael