"Selle sünniks kulus pikk aeg. See oleks pidanud juhtuma aastakümneid tagasi," ütles Trump Valges Majas Iisraeli peaministrit Benjamin Netanyahut vastu võttes. 

Netanyahu ei olnud kiidusõnadega kitsi ja võrdles Trumpi Iisraeli riiki tunnustanud Ühendriikide endise presidendi Harry Trumani ja isegi Pärsia kuninga Kyros Suurega, kes vabastas juudid Baabüloni vangipõlvest.

"Sinu otsus tunnustada Iisraeli suveräänsust Golani kõrgendike üle on sedavõrd ajalooline," ütles Iisraeli valitsusjuht. "See on kaheosaline ajaloolise õigluse akt. Iisrael võitis Golani kõrgendikud õiglases enesekaitsesõjas ja juudi rahva juured Golanil ulatuvad aastatuhandete taha." 

Netanyahu lubas, et kõrgendikud jäävad alaliselt Iisraeli kontrolli alla. "Me ei loobu neist kunagi. Sinu deklaratsioon langeb ajale, kui Golan on meie julgeoleku jaoks tähtsam kui kunagi varem," ütles ta. 

USA otsus tunnustada Golani kõrgendikke Iisraeli osana läheb vastuollu aastakümnete pikkuse rahvusvahelise konsensusega. 

Iisrael okupeeris Golani kõrgendikud, Läänekalda, Ida-Jeruusalemma ja Gaza sektori 1967. aasta Kuuepäevases sõjas. Golani ja Ida-Jeruusalemma hilisemat annekteerimist ei ole rahvusvaheline kogukond kunagi tunnustanud.

Golani kõrgendikud paiknevad ligikaudu 1800 ruutkilomeetri suurusel maa-alal, Iisraeli kontrolli all on sellest 1300 ruutkilomeetrit.

1974. aastal sõlmitud kokkuleppe alusel on kahe riigi vahel puhvertsoon, kus patrullivad ÜRO vaatlejad.

Tegemist on Iisraeli peamise toetaja Washingtoni teise diplomaatilise pommiga viimastel aastatel. 

2017. aasta detsembris tunnustas Trump aastakümneid kestnud praktikat trotsides Iisraeli pealinnana Tel Avivi asemel Jeruusalemma. 

Süüria palus reedel pärast Trumpi teadaannet ÜRO-l kinnitada üle Julgeolekunõukogu resolutsioonide kehtivus, mis nõuavad Iisraelilt okupeeritud Golani kõrgendikelt lahkumist.

USA toetas 1967. aastal ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni 242, milles kutsutakse Iisraeli taanduma Kuuepäevases sõjas okupeeritud aladelt ja viidatakse "sõjaga territooriumi omandamise lubamatusele". 

1973. aastal võttis julgeolekunõukogu vastu järgmise resolutsiooni, kinnitades üle nõudmise Iisraelile okupeeritud aladelt lahkuda.

1981. aastal avaldas julgeolekunõukogu toetust eraldiseisvale meetmele, millega lükati tagasi Iisraeli otsus Golani kõrgendikud annekteerida. 

ÜRO julgeolekunõukogu arutab Golani kolmapäeval istungil, mille keskmes on Golanis tegutseva ÜRO rahuvalvemissiooni UNDOF mandaadi uuendamine.

Damaskus: USA Golani-tunnustus on rünnak Süüria suveräänsusele

Süüria valitsus teatas esmaspäeval, et Washingtoni otsus tunnustada Iisraeli suveräänsust Golani kõrgendike üle on jultunud rünnak Süüria suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

"Jultunud rünnakuna Süüria suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tunnustas USA president Süüria Golani anneksiooni," ütles allikas Süüria välisministeeriumist riikliku uudisteagentuuri SANA vahendusel.

Moskva hoiatas USA Golani-sammu järel uue pingetelaine eest Lähis-Idas

Moskva pelgab, et USA otsus tunnustada Iisraeli suveräänsust Golani kõrgendike üle vallandab Lähis-Idas uue pingetelaine.

"Kahjuks võib see saada ajamiks uuele pingetelainele Lähis-Ida piirkonnas," ütles Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova Vene uudisteagentuuride vahendusel.

Liibanon: USA Golani-samm rikub rahvusvahelist õigust

USA otsus tunnustada Iisraeli suveräänsust Golani kõrgendike üle rikub rahvusvahelist õigust ja õõnestab rahuväljavaateid, teatas Liibanon esmaspäeval.

Liibanoni välisministeerium teatas, et tunnustamisotsus "rikub kõiki rahvusvahelise õiguse reegleid" ning "õõnestab kõiki püüdlusi saavutada õiglane rahu".

"Golani kõrgendikud on süüria araablaste maa. Ükski otsus seda ei muuda ning ükski riik ei saa teha ajalugu ümber läbi omandiõiguse ühelt riigilt teisele üleandmise," ütles ministeerium.

Iisraeli katsed laiendada oma territooriumi "jõu ja agressiooniga" vaid süvendavad riigi isolatsiooni, lisas Liibanoni välisametkond.