"Sellel on väga suur sisepoliitiline kontekst - nimelt see, et Trump soovib selle sammuga toetada Iisraeli peaministrit Benjamin Netanyahut, kellel on ees rasked valimised ja selline asi võib tema populaarsust tõsta, mis on talle väga vajalik enne valimisi," rääkis Mälksoo ERR-i ajakirjanikule Mall Mälbergile.

Teisalt tähendab aga Trumpi otsus USA senise poliitika muutmist, ehkki osalt toimus sama juba ka Jeruusalemma tunnustamisega Iisraeli pealinnana, tõdes Mälksoo. "USA ise on sellega muutnud oma aastatepikkust poliitikat, mis on olnud koos muu rahvusvahelise kogukonnaga toetada rahu maa vastu printsiipi. Aga tõsi on muidugi see, et USA juba sisuliselt Ida-Jeruusalemmas seda poliitikat muutis, viies sinna oma saatkonna president Trumpi ajal," rääkis ta.

Iisrael okupeeris Golani kõrgendikud, Läänekalda, Ida-Jeruusalemma ja Gaza sektori 1967. aasta Kuuepäevases sõjas. Golani ja Ida-Jeruusalemma hilisemat annekteerimist ei ole rahvusvaheline kogukond kunagi tunnustanud.

Golani kõrgendikud paiknevad ligikaudu 1800 ruutkilomeetri suurusel maa-alal, Iisraeli kontrolli all on sellest 1300 ruutkilomeetrit. 1974. aastal sõlmitud kokkuleppe alusel on kahe riigi vahel puhvertsoon, kus patrullivad ÜRO vaatlejad.

Mälksoo viitas, et senises praktikas on rahvusvaheline kogukond ja ka ÜRO Julgeolekunõukogu lähtunud põhimõttest, et kui sõlmitakse rahuleping araabiariikide ja Iisraeli vahel, siis araabiariigid saavad need territooriumid, mis Iisraelil õnnestus 1967. aasta sõja käigus enda valdusse saada, tagasi niiöelda rahu eest, põhimõttel maa rahu vastu. "Seega praegune president Trumpi otsus on ka USA enda poliitika oluline muutumine," märkis Mälksoo.

Trumpi otsus on pälvinud juba laialdast rahvusvahelist kriitikat.

Iisraeli parlamendivalimised peetakse 9. aprillil.