Aastaid eduskunnas kuuma kartulina käest-kätte veeretatud sotsiaal- ja tervishoiureform kõrvetas lõpuks võimult minema terve valitsuse ning põletas ära ka suure tüki kahe peamise valitsuspartei - Koonderakonna ja Keskerakonna toetusest.

Poliitikavaatlejad kahtlustavad, et valitsuse tagasiastumine võis küll olla Keskerakonna poliittehnoloogiline trikk, et endale rahulikuks valimiskampaaniaks aega leida.

Veel kahtlustavad poliitikavaatlejad, et Keskerakond pöörab nüüd üsna järsult vasakule. Olles ju nimegi poolest Keskerakond saab see partei endale vasaku ja parema poole vahel pendeldamist lubada ning on seda privileegi varemgi kasutanud.

Keskerakond pole poliitikaekspertide kummagi hinnanguga nõus.

"Peaminister oli öelnud, et ta lahkub, kui sotsiaal- ja tervishoiureform ei lähe läbi. Ta teab, et meie tulevase majandusarengu ja teenuste kindlustamiseks on seda reformi vaja ja ta ei tahtnud kuuluda nende hulka, kes vastutust väldivad," rõhutas ekspeaministrist rahvasaadik Matti Vanhanen.

"Arusaam, nagu liiguks me vasakule, tuleb sellest, et kui sotsiaal- ja tervishoiureformi kõige raskemaks küsimuseks, ka põhiseaduse seisukohalt, tuli erafirmade senisest ulatuslikum kaasamine, millest leidsime, et kui seda põhiseadusega kooskõlas teha ei õnnestu, siis tegeleme pigem avaliku sektoriga. Aga avalikus sektoris pole midagi vasakpoolset, Keskerakond ise on avalikku sektorit eriti agaralt ehitanud," lisas ta.

Seekordsed valitsuskõnelused ähvardavad tulla väga rasked.

"Kui läheb nii, et sotsid saavad selge võidu, aga selle taustal Koonderakond ja Keskerakond suurelt kaotavad ja kui veel Põlissoomlased saavad hea tulemuse ning nad pole teistele hea valitsuspartner, siis võib tekkida selline olukord, et kes siis õieti koos sotsidega valitsusse läheb," nentis ajalehe Helsingin Sanomat poliitika- ja majandustoimetaja Teemu Muhonen.

"See kõik sõltub matemaatikast. See ei sõltu niivõrd ideoloogiast. Enamik parteisid saab läbi enamiku ülejäänud parteidega, alati on võimalik läbi rääkida, enamik parteisid on väga pragmaatilised," selgitas omakorda Helsingi Ülikooli poliitikateaduste professor Åsa von Schoultz.

Paljud soomlased on pettunud nii klassikalistes suurparteides kui ka Põlissoomlastes. See on üks põhjusi, miks rohelised pole oma varasemat populaarsust mitte üksnes taastanud, vaid koguni enneolematult kõrgeks tõstnud. Selle laine harjal loodavad rohelised nüüd taas valitsusse purjetada.

"On huvi osaleda valitsuskõnelustel, kuid Soomes on alati koalitsioonivalitsused. Eks me näe, kas teistel on tahtmist teha roheliste koostööd ja milline valitsuspõhi tuleb," nentis Soome Rohelise Liidu esimees Pekka Haavisto.

Seda sama üritavad ka Põlissoomlased, kasutades selleks trumpi, mida nad varemgi lauale on käinud.

"Me teame arvamusküsitluste põhjal, et suurem osa soomlastest tegelikult pooldab Põlissoomlaste sisserändepoliitikat," märkis Põlissoomlaste esimees Jussi Halla-aho.