Erik Kalda nimetas Jõhvis kujunenud poliitilist olukorda nukraks ja kohalikele elanikele šokeerivaks.

"Mitte kunagi veel ei ole kohalik võim käitunud niivõrd brutaalselt ja nii hoolimatult inimeste suhtes, kes on siinses kogukonnas väga hinnatud, väga austatud ja väga palju ära teinud selle omavalitsuse ülesehitamiseks," ütles Kalda.

Jõhvis on väga tugev eestikeelne kogukond, aga ka linna venekeelne elanikkond peab end eristuvaks naaberlinnade Kohtla-Järve, Narva ja Narva-Jõesuu mentaliteedist, kinnitas Kalda.

"Jõhvi on alati olnud selline väike, aga edumeelne Ida-Virumaa omavalitsuse arengu sümbol. Jõhvil on olnud väga suur ambitsioon algusest peale pärast iseseisvumist saada piirkonna keskuseks, ja see ka saavutati," ütles Kalda.

See, et Jõhvi on toodud palju riigi- ja kultuuriasutusi, mh kontserdimaja, on olnud kohaliku omavalitsuse tegelaste eesmärk ning tugeva ja teadliku pingutuse vili. Ka kaubandus on Jõhvis arenenum kui Kohtla-Järvel ja teenused paremal tasemel.

"Jõhvi on olnud edulugu. Aga viimastel aegadel on kahjuks olnud selline olukord, kus pideva võimuvõitluse tulemusel on takerdunud ka edumeelsus ja positiivne areng," tõdes Kalda.

Kalda ütles, et negatiivsed tendentsid hakkasid end ilmutama siiski juba enne Martin Repinski ametiaega vallavanemana.

Juba 2005. aastal asus jõuliselt võimule pürgima kohalik oligarh Nikolai Ossipenko, kes tegi oma nimekirja ja kontrollib praeguseni mh seda, mis toimub Kohtla-Järvel. Samamoodi on ta püüdnud aastaid saada võimu ka Jõhvis, ning nüüd on see tal õnnestunud.

"Tegelikult ei ole Keskerakonnal Jõhvis erilist toetuspinda, aga nad järjekordselt kasutasid ära olukorda, kus oli võimu juures segadus ja sõlmisid Ossipenkoga n-ö võimuliidu. Tegelikult Ossipenko kasutab praegu paljuski Repinskit ära oma eesmärkide saavutamiseks. Tundub, et praegu toimuv ongi selline platsdarmi ettevalmistamine järgmisteks kohalikeks valimisteks, et siis, juba omades teatud administratiivset ressurssi ja n-ö oma inimesi allasutustes ja võimustruktuurides, tagada endale valimisvõit," selgitas Kalda toimuvat.

Kalda ütleb, et kindlasti ei saa Repinski tegevust kompetentsete inimeste väljavahetamisel nimetada oma meeskonna loomiseks, nagu ta ise seda on väljendanud.

"Kui Repinski oleks tahtnud oma meeskonda luua, siis ta oleks hakanud seda tegema kohe, kui ta üheksa kuud tagasi võimule tuli, ja kindlasti mitte sellel hetkel, kui ta teab juba, et ta juba mõne nädala pärast lahkub ise Riigikogusse. Kas ta võtab selle "meeskonna" sinna Riigikogusse kaasa või?" küsis Kalda retooriliselt.

Kalda hinnangul tahetakse pigem teha lahkuva Repinski kätega ära must töö.

"Teada on, et Repinskil ei ole Jõhvis autoriteeti. Küllap see on ka üks põhjus, miks ta siit ära läheb," arvas Kalda.

Põhjus, miks ta üldse Jõhvi vallavanemaks läks, võis peituda soovis teha sealt omale Riigikogu kampaaniat.

"Kogu see võimul olek, kõik see tema eelnev käitumine, kõik need tema ettevõtmised, mis olid sageli sellised populistlikud, näitavad tegelikult, et tema eesmärk oli kasutada seda positsiooni, et paremini teha endale reklaami enne Riigikogu valimisi, sest Keskerakonna rahalised vahendid, ressursid on praegu teatavasti väga piiratud," ütles Kalda.

Inimesed, kelle Repinski on "poolte kokkuleppel" oma ametikohtadelt minema saatnud, on vallasekretär Piia Lipp, ligi 20 aastat linna sotsiaalteenistust juhtinud Sirli Tammiste, kaheksa aastat sotsiaalmaja juhtinud Ralf Burk, finantsteenistuse juhi asetäitja Ellu Blok.

Piia Lippu nimetab Kalda väga kogenuks ja asjatundlikuks.

"Küll väga põhimõttekindel, mis puudutab seaduste järgimist ja seaduste tundmist. Ilmselt ei sobinud ta just nende omaduste poolest. Teada on näiteks, et Repinski juhitud võim on ka etteheiteid teinud Piia Lipule kui valimiskomisjoni esimehele näiteks, et ta ei ole osanud poolt valida," tõi Kalda esile.

Sirli Tammistele peavad aga Kalda hinnangul olema tänulikud kõik linna abivajajad, sest Jõhvis on üks piirkonna paremini toimivaid sotsiaalteenuste süsteeme.

"Ka inimene, kes läbi ja lõhki tunneb seda valdkonda, on selle valdkonna juures ihu ja hingega. Väga paljudel inimestel on põhjust olla talle tänulik," iseloomustas Kalda Tammistet.

Ralf Burk on aga kaheksa aastaga toonud sotsiaalmaja välja sügavast "miinusest" ja pannud selle toimima nii, et vald ei pea sellele ülalpidamiseks eriti peale maksma.

20 aastat Jõhvi raamatukogu juhtinud Ingrid Spitz keeldus omal soovil lahkumast, mistõttu ta vallandati.

Spitz korraldas raamatukogu juhatajana kohtumisi kirjanikega, lugemisõhtuid jm, et hoida raamatukogu vilka ja rahvarohke kohana.

"Lugupeetud inimene kohalikus kogukonnas," iseloomustas Kalda.

"Need inimesed, kellest on vabanetud, on kohalikus kogukonnas ikkagi väga lugupeetud ja austusväärsed inimesed. Nende teeneid oskavad kohalikud inimesed hinnata. See ongi põhjustanud selle üleüldise pahameele ja frustratsiooni ja šokiseisundi, kui võim nii jõhkralt kohtleb," selgitas kohaliku lehe tegevtoimetaja.

Koalitsiooni võimutasakaal on habras

Erik Kalda tõdeb, et ennustada, kas Repinski lammutustööd on võimalik tagasi pöörata, on väga raske. Samas ei rõõmusta olukorra üle ka kõik kohalikud koalitsioonipoliitikud, kes siiski hääletavad volikogu istungitel oma südametunnistuse vastu.

"Sest osa inimesi on juba seotud mingite munitsipaalsete töökohtadega. Nende isiklik heaolu on pandud sõltuvusse nende poliitilisest lojaalsusest ja see teeb inimestel keeruliseks öelda välja oma tegelik arvamus ning käituda nii, nagu nende südametunnistus seda öelda tahaks," põhjendas Kalda.

Ta avaldas siiski lootust, et mingi muutus võib nendes häältes tulla, seda enam, et jõudude vahekord koalitsiooni ja opositsiooni vahel on suhteliselt habras.

"Praeguse koalitsiooni ülekaal ei olegi nii väga suur, seal on küsimus ühes-kahes hääles. Mida brutaalsemalt praegu see võim tegutseb, seda rohkem tekib lootust opositsioonil kedagi veenda, et see, mis toimub, ei ole õige ega õiglane. Aga eks me saame seda näha," ütles Kalda.