Jõhvi keskerakondlasest vallavanem Martin Repinski on viimaste päevade jooksul töölepingu lõpetanud viie inimesega. Tal ei ole olnud nende töö kvaliteedi kohta etteheiteid. Asja uurides selgus, et Repinskile ebasobivate inimeste ainuke puudus oli see, et nad ei olnud valitsevale võimule lojaalsed.

Hundipassi saanud viiest töötajast neli lahkusid ametist poolte kokkuleppel. Kuue kuu palga kompensatsiooni eest nõustusid töölt lahkuma vallasekretär, sotsiaalteenistuse juht, sotsiaalmaja juht ja finantsjuhi asetäitja.

Jõhvi keskraamatukogu juhataja Ingrid Spitz vallandati ning ta otsustas pöörduda töövaidluskomisjoni.

"Selline jõuetus on. Samas me saame aru, et see on ebaõiglane, mis tehakse. Aga midagi teha ka ei ole. Vallavanem käis meie töötajatega ka kohtumas minu viimasel tööpäeval. See koosolek, mis siin toimus, oli väga emotsionaalne, töötajad nutsid ja nad küsisid ka väga teravaid küsimusi, kuid vastust ei saanud, mis siis sisuliselt on raamatukogule ette heita," meenutas Spitz.

Vallandamise põhjuseks toodi see, et raamatukogu juht julges pärast töövestlust vallavanemaga vastata lepingu lõpetamise plaanist teada saanud ajakirjanike küsimustele.

Vallavanem Martin Repinski tunnistas, et kokkulepet meediale teemat mitte kommenteerida ei olnud. Vallavanem raputas staažika juhttöötaja vallandamisest rääkides endale tuhka pähe, nentides, et ta lasi vallajuhina olukorra kontrolli alt välja.

"See oli erinevate asjaolude kokku langemine. Reedel oli selline olukord, et oli selline surve, selline pahameel, nii meie poolt kui ka teatud gruppide poolt ja ei olnud enam võimalik jätkata koostööd. Kõik me eksime loomulikult. Kõik osapooled eksisid selles protsessis, ma arvan," rääkis ta.

Kuna töösuhted lõpetati eestlastega, siis on poliitilised oponendid välja toonud rahvuse kaardi, mida on toetanud Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppekeele valimise ümber tekkinud foon. Need kaks teemat liitis ka üks EKRE juhtidest Henn Põlluaas, kes süüdistas Repinskit etnilises puhastuses.

"Ma arvan, et nende inimeste peades on vaja puhastust teha, kes nii räägivad. Võib-olla selle riigikogu liikme eeldatav kumiir Adolf Hitler on teinud etnilist puhastust. Mina kindlasti sellise mõtlemisega ei ole, ma olen väga liberaalne inimene," kommenteeris Repinski.

" Mulle tundub, et siin ei ole küsimus niivõrd rahvuses, kuivõrd mõtteviisis, väärtustes ja arusaamades," arutles omakorda Põhjaranniku tegevtoimetaja Erik Kalda.

"Lojaalsus, jah, ja mina ütlen veel sedapidi, et mida vähem arukas inimene, seda parem, sest siis suudetakse talle selgeks teha, et ta läheb pimesi käsku täitma," arvas Jõhvi eksvallavanem ja reformierakondlasest opositsioonisaadik Aivar Surva.

"Minu kaitseks astuvad välja ka meie vene lugejad väga aktiivselt ja kui ma käin tänaval, siis nad tulevad ja avaldavad mulle toetust. Raamatukogu puhul siin rahvuse küsimust absoluutselt ei ole. Meil on nii eesti kui ka vene lugejad ja mõlemad pooled on raamatukogu tööga rahul," rääkis Jõhvi keskraamatukogu eksdirektor Spitz.

Vallavanem Repinski tunnistas, et osa alluvate väljavahetamise põhjus on olnud vale poole valik. "Mingis mõttes on selline vari küll, et on tunda, et need inimesed on pigem opositsiooni pooldajad ja opositsiooni ideede elluviijad, kui praeguse koalitsooni partnerid."

"Need inimesed, kes nad arvavad, et ei too neile hääli, kes töötavad nende vastu, nendest tuleb lahti saada. Ja need on kõik sellised võtmepositsioonid, kus tõesti on võimalik pildil olla ja kus on võimalik loota tulevikus valijate toetuse peale," lausus opositsioonisaadik Surva.

Kohalikel inimestel on asja kohta mõistagi erinevad arvamused.

"Arvan, et see on asjade loomulik käik. Kui inimesi vallandatakse, siis järelikult on see asutusele vajalik samm," leidis kohalik elanik Dmitri Djomin.

"Vallavalitsus ajab vist veidi pilli lõhki ja käitub ebaseaduslikult. Tegelikult on raske hinnangut anda, sest tavainimesed ju tegelikult ei tea, mis vallavalitsuses toimub," nentis kohalik elanik Galina Soboleva.

"Siin on täiesti segadus. See noormees arvab, et tema on siin see maailma naba. Tema otsib siin nüüd endale meeskonda. Ise läheb minema," sõnas kohalik elanik Aili Zamahhova.

Võimumänge alluvatega on harrastatud Jõhvis varemgi. Paar aastat tagasi tõi see kaasa võimuvahetuse.

Võim on Jõhvis vahetunud tihti. Viimase viie aasta jooksul ollakse seitsmenda vallavanema ootel. See kõik on tähendanud aga ebastabiilset keskkonda kogu vallas. Segadusega on end võimule suutnud mängida kohalik munitsipaalärimees Nikolai Ossipenko, kes on viimatised valimised võitnud valimisliidu Jõhvi - Meie Kodu liider. Avalikke esinemisi ja meediasuhtlust vältiva Ossipenko mõju ei eita ka vallavanem.

"Nikolai Ossipenko arvamus on selle koalitsiooni jaoks tähtis, aga ta kindlasti ei sekku sellistesse asjadesse nagu näiteks personalipoliitika," ütles Repinski.

Põhjaranniku tegevtoimetaja Erik Kalda sõnul on üheks Jõhvi juhtimise probleemiks see, et vallajuhid on pärit väljastpoolt. "Väga paljud inimesed, kes Jõhvis elavad, on toimunust juba pikemat aega suhteliselt šokeeritud ja nad ei tea, kuidas selles olukorras käituda, sellepärast, et valimised on veel kaugel. Ja nad ei saa kuidagi sekkuda, sest nende arvamus ei lähe korda võimudele. Nad võtavad praegust võimu justkui võõrvõimu, kes on siia sisse tunginud. Juhtide seas ei ole kuigi palju Jõhvi elanikke, kellel oleks Jõhvi vallaga emotsionaalne side. Pigem saavad kõik aru, et neil, kes praegu Jõhvit juhivad, nendel on Jõhvi vallaga pelgalt materiaalne side," märkis Kalda.

Ka aprillis peaks Jõhvi riigikogusse siirduva Martin Repinski asemel saama uueks vallavanemaks mehe, kes on nö sissesõitnu. Jõgevamaalt Repinskile abivallavanemaks tulnud Max Kaur ise pole veel nõusolekut vallavanemaks saada andnud.

"Lõplikult ei ole jah. Aga ma arvan, et kui erakond ütleb "Max, sa pead minema", siis ta ka läheb," prognoosis Repinski.