Reformi toetus kasvas ja Keskerakonnal kahanes kuuga üle 3 protsendipunkti ({{commentsTotal}})

Keskerakonna toetus on valimistejärgse nelja nädalaga kahenenud üle kolme protsendipunkti ning umbes samas ulatuses on kasvanud Reformierakonna toetus, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös korraldatud küsitustest.

Reformierakonna toetus on võrreldes viimaste, 3. märtsi valimistele eelnenud reitingutega kasvanud ajavahemikus 4.-29. märtsini 3,7 protsendipunkti võrra ning on hetkel 33 protsenti. Samal ajal on Keskerakonna toetus langenud 3,6 protsendipunkti ning on hetkel 20,4 protsenti, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi saadetud pressiteatest.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus püsib stabiilsena ning hetkel annaks oma hääle nende poolt 17,4 protsenti eelistust omavatest valimisõiguslikest kodanikest.

Kergelt langevat trendi näitab ka Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetus, mis on vastavalt 9,8 ja 9,4 protsenti. Võrreldes valimistele eelnenud reitingutele on oma toetust lisaks Reformierakonnale suutnud kasvatada ka Eesti 200, kelle poolt annaks praegu oma hääle 6 protsenti valijatest.

Valimistele eelnenud perioodiga võrreldes on Keskerakond kaotanud hääli praktiliselt kõigis sotsiaal-demograafilistes gruppides ning ei saa öelda, et nende toetuse langus põhineb ühe või kahe grupi toetuse äralangemisel. Samal ajal on Reformierakond oma toetust kasvatanud paljudes gruppides, kuid eriti silmapaistvalt muust rahvusest vastajate seas. Kui enne valimisi toetas Reformierakonda 6 protsenti mitte-eestlastest, siis valimistejärgsel perioodil on toetus antud grupis tõusnud 13 protsendi peale.

Viimase kahe nädala tulemused näitavad, et hetkel on siiski Keskerakonna toetuse langus peatunud ning Reformierakonna toetuse kasv aeglustumas. Tulevikutrende mõjutab kindlasti see, milline koalitsioonileping lõpuks sõlmitakse ning milline on avalikkuse tagasiside sõlmitavale lepingule, märkis Instituut.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS enamasti keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. 4000. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9 protsenti, kinnitas instituut.

Uuringufirma Norstat viis nädalakaupa korraldatud küsitlused läbi ajavahemikus 5. märtsist kuni 29. märtsini ning neljale küsitlusele vastas kokku 4031 Eesti Vabariigi kodanikku vanuses 18-aastased ja vanemad. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on asutatud jaanuaris 2016. Instituut on mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.

Uuringufirma Norstat Eesti AS tegutseb alates 2008. aastast ning on keskendunud professionaalse küsitlusteenuse pakkumisele. Ettevõtte klientideks on peamiselt teised uuringufirmad, meediaagentuurid ning konsultatsiooniettevõtted. Norstat Eesti kuulub Norstat Gruppi, mis pakub teenuseid kokku 18 riigis. Norstat järgib ESOMARi reegleid ja kvaliteedistandardeid. Lisainfo: www.norstat.ee

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: