Kõige suurema osakaaluga on kuni tuhat eurot teise pensionsamba kontole kogunutest - neid on lausa 23 protsenti. 1000 kuni 4000 eurot on oma pensionikontole kogunud 27 protsenti teise sambaga liitunutest. See tähendab, et kuni 4000 eurot on oma teise samba kontole kogunud kokku 50 protsenti kõigist sambaga liitunutest, selgub rahandusministeeriumi statistikast märtsikuu seisuga.

31 protsendil pensionikogujatest on kontole kogunenud 4000 kuni 10 000 eurot.

10 000 ja 20 000 euro vahele jääb 14 protsenti kõigist teise samba kontodest.

Seega kuni 20 000 eurot on oma pensionikontole kogunud 95 protsenti kõigist teise sambaga liitunutest.

20 000 eurost enam on õnnestunud koguda vaid viiel protsendil pensionikogujatest, keda on kokku 27 382 inimest.

Pensionilepingud ei näe varasemaid väljamakseid ette

Kuna teine pensionisammas on kohustuslik, pole ei selle lepingutingimustes ega ka kehtivates seadustes ette nähtud varasemaid väljamakseid. Kas poliitiline otsus seda pensionikoguja avalduse alusel võimaldada toob kaasa ka leppetrahvid või -tasud, ei ole veel teada, selgitas rahandusministeerium ERR-ile.

"Vastav regulatsioon tuleb alles luua," selgitas Siiri Suutre ministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast.

Samuti pole veel teada, kas juhul, kui inimene soovib fondist väljamakseid, et raha investeerimiskonto abil ise investeerida, toob kaasa osakutelt tulumaksu maksmise nõude. Praegune regulatsiooni pensionifondide vahetamisel tulumaksunõuet ette ei näe, ent raha fondist investeerimiskontole kandmiseks puudub regulatsioon.

Kui inimene lihtsalt pensionikontolt väljamakset soovib, peab ta oma osakutelt tulumaksu tasuma, sätestab koalitsioonileping.

Koalitsioonilepingus on öeldud ka, et väljamaksed tehakse avalduse alusel kahe aasta jooksul, mis tähendab, et fondidel on õigus väljamaksetega venitada, et kõik soovijad oma raha korraga kätte ei saaks.