Erik Gamzejev: maakonnalehed kui maakondade elujõulisuse peeglid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Põhjarannik

Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev nendib Vikerraadio päevakommentaaris, et maakonnalehtede käekäik peegeldab suuresti maakondade elujõulisust ja et kolmikliidu koalitsioonileppe maakondade tugevdamiseks häid lahendusi ei paku.

Järgmist valitsust moodustava kolmikliidu koalitsioonileping ei anna tõsiseltvõetavat vastust küsimusele, kuidas süvenevat lõhet pealinna ja ülejäänud Eesti vahel koomale tõmmata või selle edasist kärisemist vähemalt pidurdada.

Veebiajakirjale Edasi antud intervjuus nimetab tuntud välispoliitika ekspert Kadri Liik EKRE-t sõnumitoojaks hirmudest ja pingetest, mis on ühiskonnas olemas. Ta võrdleb EKRE edu äsjastel riigikogu valimistel Inglismaa tööstuslinnade depressiivsuse kanaliseerumisega Brexitit pooldavateks häälteks.

Seda arvestades võiks eeldada, et Keskerakond, EKRE ja Isamaa püüavad pakkuda tõhusaid lahendusi, kuidas Eesti maakondi ja nende keskusteks olevaid linnu tugevamaks muuta. Et need ei muutuks depressiivseteks Eesti väikelinnadeks. Koalitsioonilepingu regionaalpoliitika peatükist neid lahendusi aga paraku ei leia.

Maakonna elujõulisuse näitaja

Eelmisel nädalal tuli märgilise tähendusega uudis Põlvamaalt. Sealne maakonnaleht Koit teatas, et lõpetab juuni lõpust ilmumise. Valgamaal pole oma maakonnalehte juba rohkem kui aasta aega. Põhjuste nimekiri on üsna pikk alates ajalehtede kojukande aina hilisemale ajale nihkumisest kuni Eesti turult maksuvabalt reklaamiraha riisuvate globaalsete internetihiidude tegevuseni.

Peamine põhjus seisneb siiski tõsiasjas, et kõigis maakondades peale Harjumaa jääb iga aastaga inimesi vähemaks. Kui kohalike tarbijate arv kuivab kokku, siis panevad oma uksed järgemööda kinni ka kohalikud ärid, kes on varem olnud kohalike lehtede põhilised reklaamikunded. Samasugune ahelreaktsioon toimib ka mitmetes teistes kohalikule turule keskendunud ettevõtetes.

Kui lisame eelnevale ka kohalike võimude poolt munitsipaallehtede väljaandmisega tekitatava ebaausa konkurentsi ja turu moonutamise, siis jääb kohalikule ajakirjandusele ellujäämisvõimalusi sama napilt kui auklikuks lastud õhupalliga Tallinnast Missosse lennates.

Ega elu sellepärast katki jää, kui osades maakondades enam kohalikku ajalehte pole. Naaberriigis Lätis pole võimudest sõltumatut kohalikku ajakirjandust juba aastaid. Õlu ning viin on see-eest tunduvalt odavamad kui Eestis.

Miks on maakonnalehtedest põhjust seoses riigis loodava uue valitsuse koalitsioonilepingu ja tema regionaalpoliitikaga rääkida? Seepärast, et kohaliku sõltumatu ajakirjanduse olemasolu ongi suuresti maakonna elujõulisuse näitaja. Kui majanduslikult on võimalik välja anda kohalikku iseseisvat ajalehte, siis on sel maakonnal ka sisemist tugevust seista vastu hääbumisele ja rohkem lootust uuteks algatusteks ja arenguteks.

Vaba ajakirjandus on tähtis ka kohaliku demokraatia seisukohast. Kui kohalik meedia oleks võimulolijate või lokaalsete oligarhide mõju all, siis poleks tulevastel valimistel erilist lootusekübetki võimu vahetumiseks.

Pärast maavalitsuste kaotamist on maakonnalehed jäänud maakondade identiteedi hoidjateks ja elanike ühendajateks ning kohaliku kultuuri-, haridus- ja spordielu kroonikapidajateks. Tähtsusetu pole ka majanduslik pool. Sõltumatud maakonnalehed on vähenevate töökohtade arvuga maakondades endiselt arvestatavad tööandjad ning riigile ja kohalikule omavalitsusele maksumaksjad. Munitsipaallehed kulutavad samas raha, mida teised ettevõtjad on maksudena kohaliku võimu käsutusse toonud.

Irvitamisena mõjuv tühikargamine

Alles kuus nädalat tagasi, kui kõigi erakondade kandidaadid noolisid Eesti eri paigus hääli, kordasid nad väsimatult, kuidas nad hakkavad riigikogusse saades selle kandi eest seisma, ja tegid võistupakkumisi, kui suuri rahasummasid nad pealinnast oma valimisringkonda ära toovad. Katteallikad polnud siis mingi probleem - riigil on raha küllalt!

Nüüd, kui valimiste eesmärk on saavutatud ja ka koalitsioonilepingul on all värske tindiga allkirjad, loeme sealt, et "toetame kohalike omavalitsuste ühistegevuse võimekuse tugevdamist maakonna ulatusega ülesannete ühiseks täitmiseks ja arengu kavandamiseks", ning muud säärast sõna otseses mõttes sisutut ja mitte millekski kohustavat sõnavahtu. See on irvitamisena mõjuv tühikargamine.

Tallinnast lubatakse maakondadesse viia nelja aastaga tuhat töökohta. See on köömes võrreldes sellega, kui palju neid selle ajaga seal kaob. Pealegi jäi eelmisel võimuliidul samast rehkendusest isegi pool tegemata.

Osad maakondadest valitud riigikogu liikmed püüavad seejuures jätta halva mängu juures eemalseisja muljet, et nemad selle lepingu koostamisel ei osalenud ja ehk annab tulevikus veel midagi siluda ja parandada. Naiivne lootus! Mida udusemalt on plaanid kirja pandud, seda vähem neid ellu viiakse.

Praegu, mil see kolmikliit pole veel riigis valitsemiseks volitust saanud, oleks maakondadest valitud ja nende heast käekäigust tõepoolest hoolivatel saadikutel võimalik sirgjooneliselt öelda, et nemad sellise uduga ei lepi. Praegu on viimane aeg nõuda koalitsioonilepingu regionaalpoliitika peatüki ümbertegemist ja pakkuda konkreetseid samme Eesti ühtlasema arengu nimel.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: