"Õppima hakatakse Eesti koolis ikka eesti keeles. Siin pole mingit kahtlust," ütles Agur kolmapäeval ERR-ile Vikerraadio saates "Uudis+". "Eestikeelne õppetöö on kindel nagu aamen kirikus. See kindlasti hakkab nii toimuma," rõhutas ta usutluses Margitta Otsmaale.

Selleks, et valdavalt venekeelsetest põhikoolidest saabuvad õpilased, kes gümnaasiumis sügisel õppima asuvad, hakkama saaks, tuleb neid toetada, selgitas Agur. "See ei tähenda, et nendest tehakse eraldi rühmad - et teie õppige edasi vene keeles ja jäägegi õppima vene keeles, ei! Nad hakkavad õppima eesti keeles ja saavad selleks siis kas lisatunde või lõimitud aineõpet," selgitas ta. Aguri sõnul on selleks vaja kooli lisapersonali, mis tähendab ka suuremat rahastust, aga seda olevat tema sõnul haridus- ja teadusministeerium lubanud.

Vastates küsimusele, kuidas hinnata uue kooli edukust, ütles Agur, et seda peab esmasjoones näitama õpilaste rahulolu. "Esimene näitaja on õpilaste rahulolu. Õpilased peavad tundma ennast turvaliselt, hoituna ja motiveerituna. See on kõige esimene asi," rääkis ta.

Aguri sõnul saavad uue gümnaasiumi esimesed aastad olema keerulised, kuna õpilased tulevad kümnekonnast erinevast koolist, kellel erinevad võimed ja ootused. "Ja nendele kõigile tuleb tagada õigustatud ootused. Näiteks kui Ahtme vene gümnaasiumis on õpilane endale mingid suunad valinud, siis ta peab saama seda jätkata. See värvipalett on hästi kirev, see tuleb kaardistada - see on logistiliselt keerukas ja nõudlik," rääkis ta.

Agur näeb ennast kogukonna ühendajana

Aguri sõnul olid tema jaoks arusaamatud mõni kuu tagasi Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ümber puhkenud pinged ning enda sõnul soovib ta kooli suhtes vastasseisu sattunud eesti- ja venekeelset kogukonda ühendada.

"On kummaline, et ühe kooli ümber toimuv on nii palju meediakajastust leidnud ja tekitanud inimestes hirme, kahtlusi ja kõhklusi ja lausa grupiti osapoolte vastandumist," rääkis ta. "Minu esmane ülesanne on luua väga motiveeriv, tore, õpilassõbralik koolikeskkond. Aga ka kindlasti olla kogukonna ja inimeste siduja, pingete leevendaja," rõhutas ta.

Sügisel GAG-i direktori kohalt lahkunud Agur usub, et suudab tänu motiveeritud ja ühiseid väärtusi kandvale personalile luua koolis ühtse ja sõbraliku keskkonna. "Kuna need inimesed, see meeskond, kes sinna kooli tööle tuleb - nad kõik kannavad ühtseid väärtusi, nad kõik soovivad teha ühte head kooli ja arvestavad seda konteksti, kultuurilisi eripärasid, arvestavad inimeste identiteeti ja austavad seda, siis inimesed mõistavad üksteist ja kõik saavad väga hästi ja sõbralikus üksmeeles hakkama," rääkis ta.

Õpetajate leidmine läheb hästi

Aguri kinnitusel ei ole uude kooli õpetajate leidmisega probleeme olnud. "Sellega on väga hästi. Õpetajate konkursid käisid juba jaanuaris-veebraris ja suure osa õpetajatega on juba eelkokkulepped tehtud," rääkis ta. Tema sõnul on õpetajaskond valdavalt Kohtla-Järve ümbrusest, aga ta sooviks, et tuleks õpetajaid ka mujalt Eestist. Aguri sõnul saab kaugemalt saabuvatele õpetajatele pakkuda tuge ka elamispinna leidmisel.

Lisaks ei pea valikainete õpetajal olema õpetaja kutset, selleks võib olla ka oma ala ekspert. "Mul ei ole selle vastu mitte midagi - isegi pooldan seda, kui tulevad näiteks pankurid, näitlejad, energiaettevõtete juhid," rääkis Agur ja viitas, et Ida-Virumaal on mitmeid ettevõtteid, kus on insenerierialad hästi esindatud. "Väga toetav on ka see, et kõrval on TTÜ Virumaa kolledž koos oma laboritega, mida saaks kasutada gümnaasiumi õppetöös," rääkis ta.

Enda osas arvas Agur, et hakkab osa ajast elama Kohtla-Järvel. "Olen harjunud palju ringi liikuma. Minu jaoks on põhiline, et kool saaks juhitud," rääkis ta.

Õppis sel aastal Kohtla-Järvet tundma

Agur rääkis, et tema varasemad kokkupuuted Kohtla-Järvega olid põgusad, kuid viimased kolm kuud haridus- ja teadusministeeriumis töötades käis ta korduvalt koha peal, osales kooli loomist puudutavatel koosolekutel ning kohtus ümberkaudsete koolide hoolekogudega.

"Sel aastal, kui sattusin tööle ministeeriumisse, oli mul Kohtla-Järvele juba rohkem asja, kuna mind kaasati riigigümnaasiumi õpetajate valimise konkursikomisjoni. Ma sain osaleda ka hoolekogu koosolekutel olemasolevates põhikoolides," rääkis ta, lisades, et õppis sealseid inimesi tundma. "Sealt mul see mõte selgines ja jõudis suure veendumusena kohale, et see on praegu see koht, kus ma peaksin olema, tegema ja toimetama ja andma oma parima," rääkis Agur.

Agur oli enda sõnul GAG-ist lahkumise järel aru saanud, et tema jaoks õige koht on töö koolis ning seetõttu ta Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktoriks ka kandideeris. "Ei ole mind keegi mõjutanud ega saatnud Tallinnast ära, vaid see on väga aus ja selge minu enda tunnetus ja taju," rääkis ta. "Täiesti ise kandideerisin ja arvan, et kirjutasin päris võimsa visiooni, mida ma hakkan nüüd ellu viima," ütles ta.

"Ongi väga huvitav, et olen juhtinud Eesti kõige vanemat kooli ja nüüd kohe-kohe hakkan juhtima kõige nooremat kooli. Aga teatud parameetrites ja väärtustes on kindlasti võimalik võtta GAG-ist malli ja mõõtu. Kuigi iga kool on kindlasti omanäoline ja selle kooli sisu loovad need inimesed, kes neid väärtusi kannavad. Aga oma headuselt, oma ambitsioonikuselt kindlasti peab tulema Kohtla-Järve riigigümnaasium sama hea kui on GAG," rääkis Agur.

Küsimusele, kui kauaks ta Kohtla-Järve gümnaasiumi direktoriks plaanib jääda, ütles Agur, et ei mõtle hetkel sellele. "Ma täna ei mõtle sellele. Täna fokusseerin sellele, et on üks kool, kus täna on ametis kaks töötajat ja see kool on vaja 1. septembriks käima saada - luua sinna õppekava, sisu komplekteerida, ehitada maja valmis, millest praegu on ainult seinad püsti. Tegemist on hästi-hästi palju. Ma täna ei mõtles sellele, mis on kolme aasta pärast. Täna ma alustan ühe uue ja ägeda kooli käivitamist ja teen seda täiel rinnal," rääkis koolijuht.

Kohtla-Järve riigigümnaasiumis hakkab olema kuni 360 õpilaskohta.

Kommenteerides enda senist tööd ministeeriumis Tallinna riigigümnaasiumi käivitamisel, ütles Agur, et uue kooli kontseptsiooni loomise ning ruumiprogrammi koostamise etapp on just valminud ning edasi jätkavad seda ministeeriumi koolivõrgu osakonna töötajad.