Kapo on tuvastanud paarkümmend Eestiga seotud radikaliseerunud moslemit ({{commentsTotal}})

Eesti päritolu välisvõitleja Abdurrahman Sazanakov.
Eesti päritolu välisvõitleja Abdurrahman Sazanakov.

Kaitsepolitsei on tuvastanud paarkümmend Eestiga seotud moslemit, kes on avaldanud toetust džihaadile ja oma viha nende vaates uskmatute vastu. Radikaliseerunute täpne arv ei ole aga teada, kuid äärmusluse probleem aegamööda süveneb.

"Eesti äärmuslased radikaliseeruvad enamasti internetis leviva propaganda tagajärjel ja neil puudub otsene kontakt terroristlike organisatsioonidega. Äärmuslikult meelestatud isikud on avalikus küberruumis enamasti vähe märgatavad," kirjutatakse kapo aastaraamatus.

Radikaalsuse ilminguid on üha keerulisem tuvastada, sest suurem osa muret tekitavast suhtlusest leiab aset kinnistes jututubades või krüptitud suhtluskanalites.

"Seni pole me tuvastanud eestikeelset terrorismi propagandat. Eeltoodud põhjustel ei saa Eestis välistada terroriakti toimepanemist üksiktegutseja poolt."

Alates 2013. aastast on kaitsepolitsei tuvastanud paarkümmend Eestiga seotud isikut (sh alaealised), kes viibivad või on viibinud Süüria-Iraagi konfliktikoldes ja kellel on sidemeid sealsete äärmusrühmitustega.

"Nende seas on konfliktitsoonis varem tuvastatud Eesti päritolu välisvõitleja Abdurrahman Sazanakov. Mainitud isikute naasmine Eestisse on hetkel vähe tõenäoline. Samas pole raugenud kohalike radikaalide huvi konfliktipiirkonda
sõitmise vastu. Eestit on transiidiriigina läbinud isikud, kes on seotud või kes võivad olla seotud äärmusislamismi ja terroriorganisatsioonidega."

Kapo teatel külastavad Eestit aeg-ajalt islamiorganisatsioonide esindajad, kes püüavad siin levitada fundamentaalset islamitõlgendust, kuid Eesti islamikogukonnas suhtutakse sellistesse misjonäridesse valdavalt skeptiliselt.

"Äärmusluse probleem aegamööda süveneb. Radikaliseerumine toimub suuresti internetikeskkonnas. Sellele on kõige vastuvõtlikumad konvertiidid, kelle seos
islamiga on värske ning motivatsioon järgida "kõige õigemat ja puhtamat" usutõlgendust suurem kui sünnijärgsetel moslemitel."

Kapo sõnul pälvib julgeolekuasutuse tähelepanu radikaliseerunud isik pahatihti üsna hilises staadiumis.

"Seetõttu kordame üleskutset märgata lähikondsete, õppekaaslaste või kolleegide käitumises muutusi ning murede korral otsida nii palju kui võimalik üheskoos lahendust. Inimese radikaliseerumine on üldjuhul sotsiaalne probleem, kus õigeaegse sekkumisega saab vältida hilisemaid traagilisi tagajärgi nii talle kui ka ühiskonnale laiemalt," leiab kaitsepolitsei.

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: