"Aasta-aastalt on suurenemas õpingute eesmärgil väljastatavate viisade arv, mis
moodustab koguhulgast ligi kolmandiku. Igal aastal püüdleb väljastpoolt Euroopa Liitu Eesti ülikoolidesse õppima järjest enam tudengikandidaate. Õpirände kuritarvitamise oht ja tegelikud probleemid, mis on tekkinud, on väga suured," leiab kaitsepolitsei oma aastaraamatus.

Kui enamik noori kasutab viisat eesmärgipäraselt, siis paljud kolmandate riikide
kodanikud kasutavad üliõpilase staatust peamiselt Schengeni alale pääsemiseks ja kaovad Euroopa Liidu avarusse juba enne õpingute alustamist.

"Sotsiaalmeedias on lausa loodud vastavad grupid näilise eesmärgiga pelgalt
vahendada informatsiooni õppimisvõimalustest Eestis. Gruppides selgitatakse võimalikele tudengitele nende emakeeles samm-sammult, mida teha selleks,
et Eestisse pääseda ja potentsiaalselt siit edasi teistesse Schengeni riikidesse liikuda."

Eesti riigile on sisserändajatena strateegiliselt olulised tippspetsialistid, teadlased, IKT asjatundjad ja suurinvestorid. Neis valdkondades on riik teinud sisserände soodustamiseks palju.

"Samas võetakse kolmandatest riikidest vastu suur hulk töötajaid ja üliõpilasi erialadele, mis eeltoodud nimekirja ei kuulu. Paljud kooli lõpetanud tudengid taotlevad alalist elamisluba ja asuvad Eestis lihttööle, kutsudes siia ka oma pereliikmed. On põhjust arvata, et mõnedki kolmandate riikide kodanike abielud on sõlmitud pelgalt viisa või elamisloa saamise eesmärgil."

Kapo sõnul pole arvestatavat osa eelmainitutest üldjuhul võimalik määratleda kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuna, sest tegu on madalapalgaliste töötajatega madala lisaväärtusega töökohtadel, kelle ühiskonda sulandumine on ülimalt ebatõenäoline.

"Lääne universaalsetel inimõigustel põhinevate väärtuste taustal paistavad uusimmigrandid vahel silma täiesti erinevate väärtushinnangutega. Pikemas plaanis koormab see ühiskonda, põhjustab pingeid, ohtu avalikule korrale ja julgeolekule."

Kapo hinnangul viitab rahvusvaheline kogemus ohule, et tekivad suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad ning seal eiratakse riigi kombeid ja tavasid, minnakse ka vastuollu riigis valitseva seaduskorraga.

"Enesesegregatsioon ja sellega seotud sotsiaalne ja majanduslik haavatavus loovad omakorda väga soodsa pinnase radikaliseerumisele ning sedakaudu
terrorismi toetamisele. Riigi huvides on sellist arengut vältida. Siinkohal peavad ka ülikoolid mõistma enda rolli välisriikidest pärit üliõpilaste valimisel ja Eestisse lubamisel ning arvestama muu hulgas tudengistaatuse väärkasutuse riske."